Tervise arengu instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös viiakse läbi küsitlusuuring, mille tulemusena kaardistatakse eestlaste vaimse tervise probleemid ja toetussüsteemi kitsaskohad.
Uuringu konsortsiumi juhi Kenn Konstabeli sõnul on taoline uuring esimene omalaadne, sest nii suure valimiga pole vaimse tervise probleeme Eestis veel uuritud. Uuringu planeeritud valimiks on rahvastikuregistrist juhuslikult valitud 20 000 inimest alates 15. eluaastast. Konstabeli sõnul on valim piisav, et kaardistada eestlaste vaimse tervise üldist seisukorda. Ta kinnitas, et uuringus osalemine on täielikult vabatahtlik ja andmed, mida uuringu käigus kogutakse ja kasutatakse on võõraste pilkude eest kindlalt kaitstud. Turvalisuse andmete käitlemisel tagab Kontstabeli sõnul Tervise arengu instituudi pikaajaline kogemus isikuandmete töötlemistel erinevate uuringute tarbeks.
Konstabeli sõnul on vaimse tervise uuring oluline, sest Eesti riigil puudub täielik andmestik selles osas, et millises seisus on rahvastiku vaimne tervis ja millised on suurimad valukohad. Konstabel ütles, et lisaks rahvastiku vaimse tervise valukohtadele on uuringu käigus plaanis välja selgitada, et millistest teenustest on Eesti rahvas puudust tundnud.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialisti Käthlin Mikiveri sõnul on sotsiaalministeeriumile vaimse tervise uuringu tulemused väga olulised, sest tänu neile saab planeerida uusi teenuseid, mis toetavad inimeste vaimset heaolu. Mikiver ütles, et uuring annab hea ülevaate, milliste vaimset tervist toetavate teenustega inimesed juba praegu rahul on ning milliseid tegureid tuleks edaspidi rohkem jälgida. Uuringu järgselt on Mikiveri sõnul sotsiaalministeeriumil plaanis probleemide lahendamiseks teha praegusest veel suuremat koostööd oma partneritega, kelleks on näiteks peaasi.ee.
Mikiver ütles, et vaimse tervise probleemidega tuleks tegeleda juba siis, kui probleem ei ole lumepallina suureks paisunud. Mikiver kinnitas, et vastavalt uuringutulemustele on plaanis parandada tugisüsteemi selliselt, et suurem osa probleeme saaks lahenduse varakult. See tähnedab tema sõnul seda, et probleemiga tegeletakse juba näiteks koolis või otsitakse tuge omavalitsuselt. Mikiver nentis, et probleemi varasem lahendamine vähendab koormust tervishoiusüsteemile, sest inimesed pöörduvad siis vähem eriarstide poole.
Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on uuring hädavajalik ja andmestikku, mis koondab ja kaardistab Eesti inimeste vaimse tervise probleemid, on juba ammu vaja. Oidermaa sõnul aitab uuring kaasa peaasi.ee tööle, sest saadakse täielik ülevaade hetkelisest olukorrast. Oidermaa ütles, et täielik ülevaade on nende jaoks oluline, et nad teaks millistele ühiskonnarühmadele on vaja rohkem tähelepanu pöörata ja enda teenuseid suunata.
Kommentaarid