Selle aasta vähipüügihooajal avastati Eestis enim selguseta kuuluvusega püügivahendeid Tartumaa veekogudest ning ebaseadusliku vähipüügiga seoses alustas Keskkonnainspektsioon Tartumaal kolme väärteo- ning ühe kriminaalmenetlusega.
Ebaseadusliku vähipüügi korral ootab inimest rahaline trahv. Ühe jõevähi kohta on summa 10 eurot. Kui vähk on alamõõduline ning püütud keelatud ajal, siis korrutatakse summa viiega ehk ühe vähi kohta tuleb inimesel maksta 50 eurot. Kriminaalmenetlust alustatakse, kui summa ületab 4000 eurot. Selleks piisab 81 vähist.
Kokku eemaldati tänavu Eestis veekogudest 120 selguseta kuuluvusega vähipüügivahendit, nendest 41 Tartumaal. Omanikuta vahendeid hoiustab Keskkonnainspektsioon.
Vähipüügihooaeg kestab igal aastal ühe kuu, täpsemalt augustis. Püüdmiseks tuleb inimesel taotleda kalastuskaart. Saaki tohib kasutada enda tarbeks, müük on keelatud.
Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna peainspektor Aare Pai tõi välja neli levinumat ebaseaduslikku tegevust vähipüügil. Esimese probleemina näeb ta vähipüüki ajal, kui see pole lubatud. Seda nii enne kui ka pärast augustit. Järgmiseks lisas Pai, kuidas kalastuskaart annab loa püüda kuni viie mõrra või natiga, kuid kalastajad panevad välja rohkem. Rikkumistena tõi ta veel näiteks alamõõduliste vähkide püüdmise ning püügi ilma loata.
Kalapüügikord näeb ette, et püük toimub vaid kahe lubatud vahendiga. Nati või mõrraga.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus tõi ühe probleemina välja ka käsitsi vähipüügi. „Kahjuks on jõgedest käsitsi püük võimalik, järvedest mitte nii väga,” lisas ta.
Tuus tõi maakonnas piirangute panemisel näiteks Eesti suursaared. Ta rääkis, et Hiiumaal on viimased aastad vähipüük olnud keelatud. Põhjuseks vähkide väike arv. Saaremaal jällegi on püügikohti palju, samas on ka püügihuvi suur. „Saaremaale on piirangud pandud, kuna kardame, et muidu sõidaks suvel terve Eesti kokku vähki üle püüdma,” sõnas Tuus.
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi juhatuse liige Lea Saar tõi Tartumaa populaarseimate vähipüügikohtadena välja Pangodi järve ning Saadjärve. Ta lisas, et Tartumaal pole kõikides veekogudes püügipiiranguid peal olnud.
Saar rääkis, et inimesi köidab vähipüügi juures põnevus. „Üks pool on muidugi see, et vähid on väga maitsvad, aga see püügiprotsess on tore seltskondlik tegevus,” sõnas Saar. „Olen võtnud lastega vähipüügiload. Läheme õhtul kohale, paneme telgid üles, vahendid vette ja põnev on oodata. Paadiga sõites valgustad taskulambiga põhja, et näha, kus vähid ringi ronivad.”
Kommentaarid