Teadlased loovad vahendit töökeskkonna täiustamiseks

Tartu ülikooli teadlased ja idufirma GuavaHR teevad koostööd, et luua töötajate rahulolu ja töö mõttestatuse tundmist hindav seiresüsteem.

Tartu ülikooli psühholoogia instituudi teadlased hakkavad juhtima projekti, mille eesmärk on luua seiresüsteem töötajate haaratuse ja rahulolu hindamiseks. Töötaja haaratus tähendab, et inimene näeb oma töös väärtust, süveneb sellesse meeleldi ning tahab seda teha. Arendatav seiresüsteem annaks tööandjale võimaluse töötajatelt uurida, mida tuleks töökeskkonna tõhusamaks toimimiseks parandada. Samuti korraldaks seiresüsteem töötajate rahulolu hindamiseks järjepidevalt väikeuuringuid, mis teavitavad tööandjat võimalikest muredest. Projekt koosneb neljast etapist: teaduslike uuringute põhjal valmiv mudel haaratusest, uurimisküsimuste loomine, küsimuste tõhusust mõõtev uuring ning seiresüsteemi koostamine. Teadus- ja arendusprojekti rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

Idufirma GuavaHR tegevjuht Taavi Toots ütles, et projekti eesmärk on aidata ettevõtteid ja seeläbi ka töötajaid. Ta sõnas, et haaratud töötajad on rahulolevamad ja õnnelikumad kui oma tööst vähem kütkestatud töötajad. Toots leidis, et kui töötajad näevad, kuidas nende töö aitab ettevõttel areneda, on nad töökohal püsivamad. Samuti tõi ta välja, et haaratud töötajate vaimne tervis püsib parem kui töötajatel, kes oma töö väärtust ei märka. Seiresüsteemi peamise kasuna tööandjale nimetas Toots tervisekulude ja uute töötajate koolituskulude vältimist. Ta nentis, et seiresüsteemi kasutamine on tõhus, kui töötajate seas tehtud uuringutele järgnevad muresid lahendavad teod.

Tartu ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg, kes seiresüsteemi väljatöötamist juhib, sõnas, et inimese vaimne vorm sõltub tööelu korraldusest, ent samas mõjutab vaimne vorm töö tõhusust. Ta leidis, et loodav seiresüsteem pakub loetelu teguritest, mis mõjutavad töötaja heaolu ja haaratust. Uusberg ütles, et seiresüsteem annab tööandjale vaid ülevaate töötajate heaolust, ent kitsaskohtade parandamise meetmed peab tööandja leidma ise. Seiresüsteemi riskina nimetas ta privaatsuse säilimist. Uusberg nentis, et töötajal peaks säilima kontroll selle üle, milliseid andmeid ta oma tööandjaga jagada soovib. Samas tõi ta välja, et tööandjani jõuab isikustamata teave.

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Heiki Rits leidis, et töötaja haaratus ja soov oma tööd teha mõjutavad tema motivatsiooni. Tema sõnul on armastusega tehtu tulemuslikum kui vaid kohusetundest ajendatud töö. Rits ütles, et tööandja ja töötaja vaheline tagasiside on oluline viis, kuidas vältida võimalikke muresid. Ta pidas tõenäoliseks, et tulemuste parandamise eesmärgil võtaks ettevõtjad seiresüsteemi kasutusse. 

Kommentaarid