Tartu raudteejaama lähedusse planeeritakse ehitist, mis jätaks naabermaja elanikud nende hinnangul pimedusse.
Tiigi Invest OÜ planeerib Vaksali ja Tiigi tänava ristmikule Tiigi 67 krundile äri-, büroo- ja elamuhoonet, milleks koostatakse praegu detailplaneeringut. Naaberkrundi, Julius Kuperjanovi 70 maja elanikud saatsid tänavu aprillis linnavalitsusele e-kirja, milles avaldavad muret, et kavandatav hoone varjaks liialt nende korteritesse jõudvat päikesevalgust. Kirja kohaselt näevad nad selle tulemusena oma elukvaliteedi ning kinnisvara väärtuse langemist.
Julius Kuperjanovi 70 korteriühistu juhatuse liige Urmas Liin sõnas, et planeeritav hoone varjaks päikesevalgust eriti sügisest kevadeni, mil päike paistab madalamalt. Tema hinnangul poleks probleem niivõrd märgatav suvel. Liin tõi välja, et hoone valmimine piiraks ka aknast paistvat vaadet, mis mõjuks ahistavalt ning vähendaks kinnisvara väärtust. Ta lausus, et muidu oleks tore, kui vanade ja kulunud hoonete asemele uued ehitised kerkivad, ent need võiksid plaanitust paar korrust madalamad olla.
Hendrikson&Ko projektijuht-planeerimisekspert Merlin Kalle, kes tegeleb Tiigi 67 krundile kavandatava hoone detailplaneeringu loomisega, keeldus teemat kommenteerimast. Ta sõnas siiski, et naabritega käib koostöö ja nad tegelevad probleemi lahendamisega. Detailplaneeringu dokumentidest selgub, et planeerijad on tellinud päevavalgusanalüüsi, mis leidis, et korterid saaks ka uue hoone valmimisel standardis nõutud koguse päikesevalgust. Eestis kehtiv standard näeb ette, et eluruum peab 22. aprillist kuni 22. augustini saama päevas vähemalt 2,5 tundi katkematut päikesevalgust. Planeerija ja linnavalitsuse vahelise avaliku kirjavahetuse kohaselt oleks planeeritava hoone kõrguse vähendamine või selle naaberkrundi piirist kaugemale ehitamine hoone kavandajatele vastumeelt, kuigi võiks leevendada naabermaja varju jätmist. Kirjavahetusest selgub ka, et arhitektuurikavandi võidutöö autorite hinnangul muudaks sellised meetmed nende loodud lahenduse mõttetuks.
Tartu linna detailplaneeringute teenistuse planeerija Ingrid Voolaiu sõnul aitab linn kahe osapoole vahel kompromissi leida ning nii arendaja kui planeerija teevad naabritega koostööd. Ta lausus, et linna tingimustes on loomulik, et uued kavandatavad hooned võivad naabermajade päikesevalgust varjata. Linn peab Voolaiu sõnul kaaluma, kas muutus võrreldes endisega on naabermajas piisavalt suur, et teha planeeringus muutusi. Ta ütles, et planeerijalt nõuti päevavalgusanalüüsi ning samuti peab planeerija hindama, kas hoone kõrguse vähendamine annaks naabritele päikesevalgust juurde. Voolaid leidis, et kuigi arhitektid tahaks oma võidutöös esitatud kujutluse valmimist ning selle muutmine võib olla raske, tuleb kompromiss leida.
Kommentaarid