Noorteühenduste korraldatud üritused survestavad poliitikuid kliimakriisi ohjeldama ning inimesi oma harjumusi muutma.
Keskkonnateadlikud noored õhutavad erinevate ettevõtmistega inimesi oma tarbimisharjumusi ümber hindama. Näiteks korraldab Eesti maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts tänavu 16.–22. novembrini plastivaba nädalat, mille eesmärk on panna inimesi mõtlema igapäevasele plastikasutusele. Samast kampaaniast võtsid mullu osa ka tuntud Eesti näitlejad Kristjan Lüüs, Henessi Schmidt ja Lauri Pedaja. Noorteühendus Fridays for Future ei jäta tähelepanuta ka riigi otsuste olulisust kliimakriisi talitsemisel, mistõttu toimub igal reedel Tartus, Tallinnas ja veebis kliimastreik.
Eesti Fridays for Future kliimastreikide üks korraldaja Henri Holtsmeier nimetas ürituse eestvedamise peamiseks ajendiks poliitikute ja ettevõtjate tegevusetust. Ta leidis, et noored on kliimakriisist teadlikumad ning suhtuvad sellesse tõsisemalt kui vanem põlvkond. Holtsmeieri sõnul on meeleavaldused peamiselt suunatud poliitikutele, et näidata rahva tahet muutusteks. Ta ütles, et kliimastreigi korraldajad loodavad saavutada kliimaneutraalse Eesti aastaks 2035. Selleks ajaks peaks õhku paisatavad kasvuhoonegaasid olema tasakaalus meie looduse heitgaaside sidumisvõimega. Samuti tõi Holtsmeier välja, et nad loodavad muuta ühiskondlikku arusaama, mille kohaselt kliimamuutustega võitlemine tähendab vaid uue tehnika rakendamist. Ta hindas, et kliimastreikide tõttu on varasemast enam hakatud kohalikul tasandil keskkonna teemadel arutlema.
Eesti maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste seltsi esimees Anna-Maria Sepp tõi välja, et nende seltsi eesmärk on Eesti noorte keskkonnateadlikkuse suurendamine. Tema sõnul korraldab selts plastikuvaba nädalat, kuna plastiku tarbimise vähendamine on lihtne aga suure keskkonnamõjuga muutus, mida oma igapäevaelus teha. Sepp lisas, et kampaania teema valimist mõjutas ülemaailmne plastikureostus. Ta nimetas seltsi ürituste peamiseks sihtrühmaks noori, keda loodetakse säästva tarbimise teemal harida. Sepp leidis, et keskkonnaga seotud teemad lähevad inimestele aina enam korda.
Tartu keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa pooldas noorte keskkonnateemalisi algatusi. Ta leidis, et noorte korraldatud üritustel on kõige enam mõju just noorsoole endale ning need aitavad tähelepanu tõmmata teemadele, mida noored oluliseks peavad. Ruusmaa hinnangul õnnestub noortel kaasata oma tegevustesse pigem neid vanema põlvkonna esindajaid, kes juba noortega sarnaselt mõtlesid. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et noortel õnnestub oma algatustega ümber veenda keskkonnaga seotud probleemides kahtlejaid. Ruusmaa tõdes, et keskkonnaga seotud teemad võiks ühiskonnas praegusest rohkem tähelepanu saada, kuna loodus on põimitud kõigesse, mis inimesi mõjutab.
Kommentaarid