Kutsehariduskoolides on õpetajatel raske õpetada selgeks ameti praktilist poolt, sest siiani pole selleks sobivaid digilahendusi loodud.
Tartu kutsehariduskeskuse haridustehnoloogi Anne Krulli sõnul võib teooria õpetamist eriolukorra ajal lihtsaks pidada. Keerulisemaks pidas Krull praktiliste oskuste õpetamist õpilastele, kes polnud seda varem kordagi õppinud. „Kui õpilane ei saa töövõttest aru ja teeb seda praktikas valesti on teda väga raske ümber õpetada,“ ütles Krull.
Ta tõi näite sellest, kuidas müürsepa eriala õpilane ei saa video näitel hakata kodus müüri laduma. „Õpetaja saadab talle video, tema siis kujutab ette, et ehitab müüri ja filmib töökäigu omakorda üles ja saadab õpetajale, kes seda analüüsib...“ kirjeldas Krull. Ta leidis, et selline asi lihtsalt ei töötaks või oleks liiga aeganõudev.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse büroojuht Teet Tiko ütles, et põhiprobleem seisneb selles, et praktiline pool peab olema juhendatud ja kontrollitud. „Kui õpilane teeb kodus praktika eesmärgil süüa, siis kes vastutab kui ta endale töö käigus näiteks näppu lõikab,“ tõi Tiko näiteks.
Anne Krull sõnas, et kõige lihtsam on kutseõpilastest toidutehnoloogia õppuritel. Ta leidis, et nemad saavad kriisi üle elatud, sest teooriat on rohkem.
Tallinna teeninduskooli pagar-kondiitri eriala õpilane Annalena Ereline rääkis, et keerulistel aegadel leiti ikka muid lahendusi ka praktilisel poolel. „Enne räägiti video vahendusel üle retsept, et kuidas teha, ja siis pidime ise selle järgi tegema,“ kirjeldas Ereline. Ta lisas, et igat liigutust pidi pildistama ja lõpuks lõpptulemusega pilti tegema nii, et ta ka peal oleks. Ereline jutu järgi said nii õpetajad usaldada, et õpilane ise koogi valmis tegi.
Tartu kutsehariduskeskuse juuksuri eriala vilistlasel Anete Pedajal eriolukorra ajal eriti raskusi polnud. „Meil oli õnneks praktika läbitud ja teooria õppimine interneti kaudu ei olnud kuigi keeruline,“ rääkis ta.
Haridustehnoloog Krull ei osanud öelda, kui palju oli õpilasi, kes pidid oma õpinguid pikendama. „Kindlasti oli neid, kes ei saanud või ei tahtnud oma praktikat eriolukorra ajal teha ning pidid seetõttu õppimist edasi lükkama,“ lausus Krull. Ta lisas, et see oli õpilaste enda valida, kas või kuidas oma praktilised oskused omandada. Kuna õppeaasta kestab tehniliselt 31. augustini, oli praktika tegemiseks aega ka suvel, kui olukord juba leebem oli, lisas Krull.
Tuleviku osas ei oska Krull veel konkreetseid vastuseid anda. Ta rääkis, et hetkel käib tihe suhtlus ka teiste kutsekoolide haridustehnoloogidega ja mõeldakse välja lahendusi. „Eks praktika suhtes läheb asi nii, nagu enne oli – kes saab teha ja kes ei saa,“ arvas Krulli. Sama leidis ka kutsehariduse büroojuht Teet Tiko. „Lahendusi on otsitud, kuid hiilgavaid ideid leitud pole,“ tõdes Tiko.
Kommentaarid