Ülemaailmne viiruspuhang on pannud pakenditootjaid eelisseisu, sest toidupoed pakendavad üha enam toitu eraldi ümbristesse ja väljas söömise asemel tellivad inimesed toidu koju.
Erinevaid majandusvaldkondi raputanud viiruspuhang on pakenditööstusele mõjunud pigem positiivselt. Nimelt, on erinevate Eesti pakenditootjate hinnangul käesolev olukord soodustanud pakendite müümiseks ja turundamiseks paremad tingimused. Tootjad leiavad, et selle loogiliseks põhjuseks on toiduainete pakendamise suurem nõudlus. Rohkem ostetakse omakorda sellepärast, et hoida tooteid võimalikult hügieeniliselt, viirust levitamata.
Navipak OÜ, mis tegeleb püstiseisvate ja lamineeritud pakendite müümisega, on samuti lõppevat aastat edukaks hinnanud. Ettevõtte müügijuhi Tanel Tammjärve sõnul on nende müügitegevus tõusnud hinnanguliselt 25-30%. Tammjärv tõi välja, et ühest küljest on nõudlus teatud valdkondades vähenenud. „Näiteks need, kes müüvad mingeid enda tehtud asju kuskil veebiplatvormil, nemad tahavad vähem meilt pakendeid osta,“ rääkis ta. Teisest küljest on nõudlus märgatavalt kasvanud just toiduainetööstuse ja erinevate supermarketite arvelt, ütles Tammjärv.
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit kogub trüki- ja pressisektori andmeid ja analüüsib neid. Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt küll tõdeb, et toiduainete pakendamine pole küll päris nende tegevuse põhijoon, kuid nõudluse suurenemist peab ta loogiliseks. „Kriisiolukorras
tahtis toiduainetööstus enda ladusid tühjendada, mis omakorda viis pakendite ja märgiste nõudluse üles,“ sõnas Rostfeldt.
Multipack OÜ turundus- ja arendusjuht Marek Kannike ütles, et märgatavalt kasvas toitude koju tellimiseks mõeldud pakendite ost. Tema hinnangul aitas sellele kaasa see, et inimesed ei saanud väljas söömas käia.
Eelmise aastaga võrreldes tõi Kannike üheks märgatavaks erinevuseks välja selle, et roheline mõtlemine muutus kriisi ajal pea olematuks. „Kui enne oli „roheline“ teemas, siis nüüd hakkasid inimesed rahakotti lugema, et saaks odavamalt läbi,“ rääkis Kannike. Ta kinnitas, et bio-tooted olid enne kriisi palju suuremas nõudluses kui praegu.
Nõudluse kasvuga kaasnevat konkurentsi tõusu ettevõtted märganud ei ole. Marek Kannike ütles, et tema arvates on juba varem tegutsenud konkureerivad ettevõtted samamoodi heas seisus ja suurema töökoormusega kui varem. Seda, et pakenditööstuses olemasoleva nõudluse tõttu oleks ka uusi ettevõtteid esile kerkinud, Kannike täheldanud ei ole.
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib Eestis kokku umbes 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Võrdluseks on ministeerium välja toonud, et kui see kõik ladestada prügilatesse, moodustuks kolmekordse maja kõrgune, kahe ja poole jalgpalli väljaku suurune kokku pressitud pakendijäätmete kuhi.
Kommentaarid