Kuigi suures osas maailmas toob kliimamuutus kaasa kuiva ja põuda, siis suurematel laiuskraadidel, kaasa arvatud Eestis, on näha ja ka prognoositakse sademete hulga suurenemist. See mõjutab Eesti metsi, mis vaatamata soojematele ilmadele kasvus aeglustub.
Niiskuse mõju puudele uuritakse Tartumaal Rõka külas “Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendis” ehk FAHM projektis. Projektis vaadeldaks noorte puude kasvamist alal, milles hoitakse õhuniiskust automaatsete veepihustitega tavalisest kõrgemal ja kus teadlased uurivad niiskuse mõju puude omadustele.
Sademete hulk suvekuudel on Tartu Ülikooli ökofüsioloogia professori Arne Sellini sõnul eelmise sajandi keskpaigast kuni tänapäevani suures osas Eestist kasvanud kümme millimeetrit kümnendi kohta, ning selle sajandi lõpuks oodatakse sademete hulga kuni kahekümne protsendilist kasvu. Peale selle märkis ta, et kõikjal maailmas muutub ilmastik aastate lõikes heitlikumaks, mis tähendab, et Eestis võib keskmiselt niiskemaks muutuv ilmastik suviti asenduda põuaga. Sellised muutused oleksid niiskema kliimaga kohastunud puudele rasked.
Statistikaameti analüütik Kaarin Parts uuris oma juunis kaitstud doktoritöös muuhulgas ka niiskuse mõju kaskede juurestikule. Istutatud puud näitasid tema sõnul alguses stressireaktsiooni, nagu nad kipuvad tegema toiduainepuuduses. Kased suurendavad oma juurte pindala, sirutavad neid kaugemale välja ja muutuvad peenemaks. “Ilmselt saab nii mullast paremini toitaineid kätte,” ütles ta.
Toitaineid oli kaskedel Partsi sõnul mullast keeruline omastada seetõttu, et niiske kliima vähendab vee aurustumist lehtedest, mis omakorda takistab kasel mullast lämmastiku omastamist: “Sisuliselt on puud ühed suured torud mulla ja atmosfääri vahel, ja vee aurustumine imeb toitained mullast sisse.” Kui vesi puu lehtedelt vähem aurustub on ka imav jõud väiksem, mis tähendab, et toitained liiguvad läbi puu aeglasemalt, ütles ta.
Kuna atmosfääris suureneb puude eluks vajalik süsihappegaasi tase, oodatakse, et puud fotosünteesivad rohkem ja kasvavad kiiremini. Kuid selleks on vaja mullast lämmastik kätte saada, selgitas Parts.
Arne Sellini sõnul on põhjuseid, miks puude kasv niiskemas kliimas aeglustub, mitmeid. Sealhulgas näiteks putukate ja seenpatogeenide ründe tõenäosuse suurenemine, kuna muutuvad või vähenevad puud kaitsvad keemilised ühendid; või muutub puuga sümbioosis elavate mükoriisaseente, mis on väga vajalikud fosfori omastamisel, kooslus.
Samas rõhutas ta, et kliimamuutuse mõjud on kompleksed ja vahel üksteisele vastukäivad, ning kontrollitud oludes ja lühiajaliselt kestva eksperimendi põhjal on väga raske ennustada, mida tulevik toob. FAHM projekti alal tehakse katseid kuni kuuemeetriste puudega, kuid vaja oleks Sellini sõnul uurida samu puid kauem ning erinevate tegurite koosmõjus.
Kommentaarid