Viimasel neljal aastal on enamik Tartu kaasava eelarve võidudeid tulnud koolidelt. Tänavu võitnud Veeriku kooli liikuma kutsuv õueala oli 2017. aastast alates viies koolide liikumisvõimalusi paremaks tegev arendus kaheksast.
Veeriku kooli hoolekogu esindaja Auli Solo ütles, et Veeriku kooli edu aluseks oli suur kogukond: koolis saab idee poolt hääletada õpetajaskond, osad õpilased ja palju toetavad ka lapsevanemad. Sestap suudabki Veeriku kool oma 800 õpilasega palju hääli koguda. Teine põhjus oli ta sõnul see, et Veeriku linnaosas ei ole praegu suurematele lastele mõeldud mänguala, ning ka eelkooliealistele mõeldud mänguväljak kooli kõrval on “kui mitte 24/7, siis vähemalt enamik päevast ülerahvastatud”.
Üks idee esitamise tingimusi Tartu kaasavasse eelarvesse on, et investeering peab olema kättesaadav kõikidele. Nii Veeriku, Forseliuse kui ka Katoliku kool ütlesid, et arvestasid kaasava eelarve projekte koostades sellega, mis linnaosale kasuks võiks tulla. Samal ajal saavad näiteks Veeriku ja Forseliuse kool paremad võimalused kehalise kasvatuse tundide pidamiseks ja pikkade vahetundide ajal õues liikumiseks. Kuigi rajatistest saab kasu kogu linnaosa on need siiski tihedalt seotud kooliga.
Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonijuht Lilian Lukka sõnul on linnavalitsuses märgatud, et kooliõued kaasavas eelarves tihti võiduprojektide hulgas on. Ta lisas, et “linnavalitsuses on arutatud ka seda, kas kooliõued peaksid olema kuskilt teisest katlast rahastatud. Aga seda teist katelt nagu ei ole, raha selleks ei ole”.
Kaasava eelarve konkursil on Lilian Lukka sõnul edukad need ideed, mille taga on esiteks tugev kogukond. Tugev kogukond oli näiteks mõlemal selle aasta võitjal, Veeriku kooli õueala ja Raadi jalgpallitribüüni ideel. Teiseks on ta sõnul oluline, et projektid oleksid hästi läbi mõeldud.
Tartu Forseliuse kooli, kes samuti see aasta sarnase projektiga kandideeris, arendusjuht Kadri Saaremaa arvas, et Forseliuse kool kandideerib kaasavas eelarves jälle võib-olla alles ülejärgmine aasta. Hea projekti kokku panemine on ta sõnul tükk tööd, mis nõuab mitmeid inimesi.
Sellest, et on hea ja kasulik mõte linnale tema sõnul samuti ei piisa, vaja on ikkagi seotud kogukonda. “Koolidel on automaatselt grupp taga, neil on inimesi lihtsam leida. Mõne üksiktegija projektis näiteks ei olegi väga kampaaniat”. Kool kulutas kampaaniale alla 100 euro, kuid eraisikuna, arvas Kadri Saaremaa, ei tahaks seda raha välja käia.
Kommentaarid