Üheksandal oktoobril valitsusele esitatud energiamahukate tööstuste pöördumine, kus paluti vähendada taastuvenergia maksude osakaalu ettevõtete energiahinnas, oli ajendatud koroonakriisi kahjudest.
Estonian Cell AS eestvedamisel tegid viis ettevõtet, Kunda Nordic Tsement AS, „Horizon“ Tselluloosi ja Paberi AS, Repo Vabrikud AS, Viru Keemia Grupp AS ja eestvedaja valitsusele pöördumise, kus palusid taastuvenergia tasule kehtestada 15% lagi tavahinnast. Praegu võiks see lagi olla umbes 1,7 eurot megavatt-tunnis.
Tavahind tekib Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul nii, et algul arvutab Elering välja summa, mis läheb taastuvenergia toetuseks; seejärel jagatakse see summa ära kõikide energiatarbijate vahel ning sealt tuleb taastuvenergia maksu suurus. Kui keegi süsteemist maksab vähem, maksavad ülejäänud tarbijad kas rohkem või lisab riik sinna puuduoleva summa.
kõigist pöördumise esitanud ettevõtetest on suurim energiatarbija, ja ainus Eesti tõesti energiamahukas ettevõte Estonian Cell. Kunda Nordic Tsement näiteks kommunikatsioonijuht Heva Linki sõnul viimasel ajal enam nii palju energiat ei tarbigi. Estonian Cell aga, mis küll juhatuse liikme Siiri Lahe sõnul tüürib energiaefektiivsuse poole, peab tootmise iseloomu tõttu ülipalju energiat kulutama.
Kuigi üks osa ettevõtete pöördumisest oli toetuse palumine kriisi mõjude leevedamiseks tööstuses ( Estonian Cell oli aasta lõpus suures kahjumis), siis sellega valitsus ettevõtteid aidata ei saanud. Pöördumises soovisid ettevõtted maksusoodustust saada ettevõtted juba aasta lõpus ning toetust ka kriisiabifondist, kuid sellist abi valitsus ei pakkunud.
Teine püürdumise põhjus oli Siiri Lahe sõnul Eesti konkurentsivõime suurendamine võrreldes lähiriikidega. Eestisse on ta sõnul raskem investeeringuid sisse tuua ja tootmist laiendada. Tema sõnul eksporditakse Eestist kolm miljonit tihumeetrit väärindamata puitu, mida võiks töödelda koha peal.
Investeeringute sisse toomise osaga nõustus Taavi Aas 27. oktoobril välja antud pressiteates, kus teatati, et valitsus hakkab Euroopa Liidult taotlema luba taastuvenergia maksulae kehtestamiseks suurtootjale. Praegu maksavad kõik Eestis elektri eest ühesugust hinda.
Vajadusel konkurentsivõime alalhoidmiseks lubab Euroopa Liidu komisjoni riigiabi suunis teha taastuvenergia maksudes suurtootjatele erandeid, sest taastuvenergia maks, mis on mõeldud keskkonnakahjuliku käitumise vähendamiseks, võtab mõndadel tootjatel võimaluse oma tooteid piisavalt kasumlikult müüa. Kui maksulae taotlemine õnnestub kehtestatakse see ettevõtetele kümneks aastaks.
Kommentaarid