Linn on erivajadustega inimeste liikumisvõimalusi linnaruumis parandanud, kuid vaegnägijatel ja pimedatel esineb ringi liikudes endiselt palju takistusi.
Tehnilised probleemid valgusfooride, ühistranspordi ja tõukeratastega – sellised takistused vaegnägijatele ja pimedatele toob välja Lõuna-Eesti Pimedate ühingu juhatuse esimees ja vaegnägija Tiina Tamm. Tema sõnul on peamiseks takistuseks tõukerattad, mida inimesed keset teed jätavad.
Sotsiaaldemokraatide Tartu linnapeakandidaat Lemmit Kaplinski sõnas, et tõukerataste teedele jätmise probleemile otsitakse lahendust. Ta lisas, et oluline on inimeste harimine ja eraldi märgistatud parkimiskohtade tekitamine, kuhu tõukerattaid jätta saab.
Nii sotsiaaldemokraatide kui ka Reformierakonna selle aasta kohalike valimiste programmist leiab lubadused erivajadustega inimeste ligipääsetavuse parandamise kohta. Reformierakonna programmis on kirjas erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste avardumine.
Tartu abilinnapea Mihkel Lees (Reformierakond) selgitas, et liikumisvõimalused ja ligipääsetavus ei puuduta ainult füüsilist ruumi, vaid ka näiteks seda, milline on ligipääs kultuurile ja infole. Ta lisas, et Tartu kõik uued linnaruumi arendused peavad toetama seda, et pimedate jaoks oleksid olemas kõik teemärgised ja helisignaalid, mida nad vajavad.
Tamme sõnul ei ole vaegnägijal väga suuri takistusi võrreldes pimedatega, aga see oleneb, kui palju ta näeb. Ta lisas, et pimedatel on linnas liikumisega suuremad probleemid. „Vaegnägija ja pime on ääretult ettevaatlik. Ma ei lähe kunagi vales kohas üle tee, ma lähengi alati seal, kus on sebra või valgusfoor,“ ütles Tamm.
Tamm lisas, et busside häälteavitused on väga erineva helitasemega. Ta tõi näite enda kogemusest, kuidas Annelinna keskuse juurde tuli buss, aga midagi polnud kuulda. Ta ütles, et tema vaegnägijana näeb, et buss on ees, aga pime mitte.
Anneli Timpmann on pime naine, kes liigub iga päev Tartu linnas. Ta ütles, et Tartu linnas on palju ära tehtud vaegnägijate ja pimedate jaoks, näiteks on palju mummukividega ristmikke. Ta lisas, et alati on soov, et kõik ristmikud oleksid sellised. Mummukivid on olulised selleks, et pimedal oleks võimalik aru saada, millal ta on kõnniteelt sõiduteele sattunud.
Timpmanni sõnul ütlevad enamus busse väljapoole numbreid, aga tihti nii vaikselt, et kui eesukse juures pole, siis ei kuule. Ta lisas, et kui pole nägijast saatjat või abistajat, siis võib juhtuda, et ei jõuagi bussile.
Timpmanni sõnul esineb probleeme ka heliga valgusfooridega. Ta lisas, et tihtipeale on sellised valgusfoorid kas ühesuguse tooniga või nii vaiksed, et neid pole kuulda.
Abilinnapea Lees ütles, et linn teeb tihedalt koostööd Lõuna-Eesti Pimedate ühinguga. Timpmann kinnitas, et kui linnaga ühendust võtta, siis saavad probleemid lahendatud. Lees sõnas, et busside häälteavituste ja tahvlitega on vahel tehnilisi probleeme ja et nende paremaks muutmisel on veel arenguruumi.
Kommentaarid