Võrreldes 2019. aastaga, on loomade arv erinevates Eesti varjupaikades vähenenud peaaegu kaks korda.
2019. aastal oli üle Eesti Varjupaikade MTÜ varjupaikades loomi kokku 5010, kuid eelmisel aastal oli selleks arvuks 2392. Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuhi Anni-Anette Mõisamaa sõnul mängib loomade arvu vähenemises suurt rolli koroonapandeemia. ,,Inimesed, kes olid kaua planeerinud omale kutsikat või kassipoega võtta, tegid selle koroona esimese laine ajal teoks, sest neil oli rohkem aega loomaga tegelemiseks,’’ sõnas Mõisamaa.
Mõisamaa lisas, et varjupaikadesse ei satu enam nii palju loomi, kes on mingil viisil aiast välja pääsenud. Põhjuseks tõi ta selle, et inimeste teadlikkus on selles osas suurenenud: jälgitakse oma loomi ja nende tegevust tähelepanelikumalt, pannakse väravad lukku jne. ,,Inimesed on hakanud rohkem hoolt kandma oma loomade eest, et nad ei pääseks aiast välja. Nad tagavad selle, et loom nende territooriumil püsiks,’’ lausus Mõisamaa. Positiivne on Mõisamaa sõnul ka see, et haruharva näeb tänaval kõndimas hulkuvaid koeri, seda tihti ei juhtu.
Mõisamaa ütles, et nüüd on koroona pandeemia mõju varjupaikadele ja looma võtmistele vähenenud, seda ei ole enam nii suurel määral tunda. ,,Kõige suurem muutus toimus esimese koroonaviiruse laine ajal, 2020. aasta kevadel’’ sõnas kommunikatsioonijuht Mõisamaa.
Varjupaikade MTÜ Pärnu loomade varjupaiga juhataja Seyle Juss sõnas, et ei ole Pärnu linna varjupaigas täheldanud suurt muutust loomade arvu suhtes. Tema sõnul on neil loomi alati üpris palju olnud ning märgatavat vähenemist ei ole viimasel ajal toimunud.
Läänemaa varjupaiga juhataja Helina Alpi sõnul on neil vähesel määral vähenenud viimase aasta jooksul varjupaikades olevate kasside arv. ,,Varjupaikade jõudvate loomade arv võiks nüüd jõudsalt vähenema hakata, sest on hakatud tegema väga palju teavitustööd loomade steriliseerimise ja kastreerimise osas, et vältida soovimatuid pesakondi,’’ ütles Alp.
Tartu koduta loomade varjupaiga administraatori Pilla Oja Osborni sõnul on neil varjupaigas hetkel väga palju loomi, sest inimesed jätavad suve lõpus oma loomad tihti suvilasse maha ega tule neile järele, mistõttu satuvad loomad sügisel varjupaika. Küll aga nentis ka Osborn, et koroonaviirus on neile positiivselt mõjunud: loomi on hakatud rohkem võtma. ,,Koroonapandeemia ajal on hakatud rohkem kasse võtma,’’ ütles Osborn. Eelmisel aastal saabus Tartu koduta loomade varjupaika 1412 looma.
2019. aastal oli varjupaika sattunud 5010 loomast olid 4088 kassid, 892 koerad ja 51 pisiloomad. 2020. aastal oli 2392 loomast 1812 kassid, 621 koerad ja 19 pisiloomad. 2018. aastal oli loomi varjupaikades kokku veidi üle 3000.
Kommentaarid