Eesti kõige populaarsemad spordialad on kulturism ja fitness

Statistikaameti andmetel tõusis Eestis kulturismi ja fitnessi harrastajate hulk 2020. aastal pea 1500 inimese võrra, kuigi jõusaalid ja spordiklubid olid koroonaviirusest tulenevate piirangute ajal suletud. 

Eesti kulturisti ja kulturismitreeneri Peep Reinarti sõnul võib kulturismi ja fitnessi populaarsuse kasv paljugi olla tingitud uutest võistlusaladest, eriti populaarseks on spordialad muutunud naiste seas. "Vanasti oli kulturism ainult meestele mõeldud spordiala, nüüd on aga alasid palju juurde tulnud ning tänu sellele on juurde tulnud ka võistlejaid," ütles Reinart. "Kui 10 või 15 aastat tagasi oli võistlusel umbes 30 osalejat, siis praegu on neid juba saja ringis ning suurem osa neist on naised."

Reinarti sõnul mõjutasid koroonapiirangud küll harrastajate treenimisvõimalusi, kuid mitte huvi. "Pigem oli sellised inimesi, kes loobusid võistlemisest, sest nad ei suutnud end kodus treenides piisavalt vormis hoida," rääkis Reinart. "2021. aasta kevadel, kui teine karantiin tuli, said aga need sportlased, kellel oli alaliidu spordilitsents, edasi jõusaalis käia, see oli kultuuriministeeriumi poolt lubatud ja seaduslik."

Reinart sõnas veel, et piirangute ajal treenis suur osa inimesi kodus. "Paljudel olid sporditarbed juba enne kodus olemas ning kellel polnud, soetas need võimalikult kiiresti, mina aitasin enda treenitavatele samuti spordivahendeid hankida," rääkis Reinart. "Tegelikult ei ole kodus kulturismi ja fitnessi harrastamiseks eriti palju asju vaja, sobib kõik kummilintidest hantliteni, aga kõige olulisemaks saab siin siiski inimese enda viitsimine."

Noor Eesti kulturist Ivan Šarapov alustas võistlemist 2020. aasta septembris. Šarapov rääkis, et huvi kulturismi vastu tekkis tal eelkõige Youtube'i videoid vaadates. "Ma hakkasin alguses iseseisvalt jõusaalis käima ning mulle tundus, et kulturism sobiks mulle," ütles Šarapov. "Piirangute ajal tegin ma kodus trenni, mul on garaažis väike trenninurk, see pole küll päris jõusaal, aga ajab asja ära küll." 

Šarapovi sõnul tema motivatsiooni piirangud ei mõjutanud, küll aga mängisid piirangud olulist rolli tema treenimises. "Kui oleksin käinud päriselt jõusaalis, oleksin ehk praegu paari kilo võrra raskem ning ehk oleks mul ka võistlustel paremini läinud," rääkis Šarapov.

Kuna jõusaalid ja spordiklubid olid esimese karantiini ajal suletud, pidid harrastajad koduste vahenditega trenni tegema, seega kasvas ka spordipoodidest jõutarvikute soetamine. Seda näitas nii statistikaameti analüüs kui kinnitasid kahe Eesti populaarseima spordikaupade e-poed. Sportfever OÜ esindaja Alvar Albi sõnul kasvas koduste spordivahendite nõudlus palju, kuid paraku ei olnud poel võimalik kõiki soovijaid sporditarvetega varustada. "Nõudlus erinevate sporditarvete, näiteks hantlite järele oli suur, kuid meil said need väga kiiresti laost otsa," rääkis Albi.

Albiga oli ühel nõul ka Popspordi esindaja Tarmo Kajandi. "Meie koduste sporditarvete müük kasvas palju, võib-olla sellepärast, et Popspordis on Eesti ühed kvaliteetsemad spordivahendid," ütles Kajandi. "Eriti suur oli nõudlus sporditarvete järele esimese karantiini ajal, teise ajal enam mitte nii väga, sest paljud olid juba kodused spordivahendid endale soetanud."

Kulturism ja fitness on raskejõustiku alad, kus keha ja lihaseid arendatakse erinevate jõuharjutustega. Kummagi spordiala eesmärk ei ole kehalise jõu kasvatamine, vaid lihaste vormimine ja lihaste massi suurendamine. Kulturism ja fitness olid 2020. aastal Eestis kõige populaarsemad spordialad, mida harrastas 21 742 inimest. 

 

Kommentaarid