Tartus on mitmeid tänavaid, kus äärekivid on jäetud nii kõrgeks, et teed ja tänavat ratta, tõukeratta, käiguraami või ratastooliga ületada on ebamugav ja mõnel juhul ka ohtlik.
Tartu on väidetavalt üks rattasõbralikemaid linnu ― siin on avatud isegi rattaringlus ja seda just selleks, et tartlased rohkem ratta ja vähem autodega sõidaksid. 2014. aasta kaasava eelarve projekti raames tasandati küll ristmikel kõnniteid, kuid ometi on Tartus mitmeid selliseid tänavaid ja isegi rattateid, kus äärekivid on jäetud madalaks lõikamata. See takistab rattaga sujuvalt liiklemist ning mõnel juhul võib hoopistükkis ohtlikuks saada.
Anneli Int on tartlane, kes sõidab rattaga aastaringselt tööle ning, kes on läbi elanud valusa kukkumise. Int kukkus Ropka teel, lasteaiast Turu tänava poole sõites. Lasteaia juures on äärekivi madalamaks lõigatud, aga edaspidi mitte. “Ma ei osanud arvata, et ülejäänud äärekivid on kõrgeks jäetud, sellepärast sõitsin ma otse vastu äärekivi, sain kõvasti haiget ning tagatipuks lõhkusin veel rattakummi ära," ütles Int. Inti sõnul on äärekivid kõrgeks jäetud terve Turu tänava ulatuses, mis tähendab, et seal ei ole võimalik normaalselt ja sujuvalt sõita. Int on korduvalt ka linnavalitsusse helistanud, kuid siiani pole tema probleem lahendust leidnud.
Int ei ole oma murega aga üksi, kukkujaid on teisigi. Üks neist on Kati Tamme toona 8-aastane poeg Jaagup, kes kukkus eelmisel aastal rattaga koolist koju sõites. Kukkumine leidis aset Tartu Annelinna Gümnaasiumi taga, kuhu oli hiljuti ehitatud staadioni ja kooli vaheline uus tee. Jaagup sai tõsiseid vigastusi ― murdis käeluu, väänas välja jala ning vigastas nägu. Viimane vigastus oli nii tõsine, et ema hinnangul jäävad lapsele sellest armid kogu eluks.
Kui ratturid ja tõukerattaga sõitjad saavad oma liiklusvahendi seljast maha tulla, et teed ületada või ratas kõrgest äärekivist üles tõsta, siis ratastoolis ning käiguraamiga liikujad seda teha ei saa. Samuti on kõrged äärekivid pinnuks silmas vanematele, kes lapsevankriga jalutamas käivad.
Tartu Linnavalitsuse teedeteenistuse tööde juhi Oleg Lužetski sõnul on linnavalitsus üritanud võimalikult paljudel ristmikel, kus jalg- ja sõiduteed ristuvad, äärekivid madalaks lõigata. Kohtadega, kus äärekivid on veel kõrged ning häirivad sujuvat liiklemist, tegeletakse järjest. Lužetski selgitas, et madalaid äärekive ei saa paigutada kohtadesse, kus on hoovi sissesõit, sest muidu jookseks sajuvesi hoovidesse.
Tartu linna eelarvest eraldatakse igal aastal 50 kuni 100 tuhat eurot äärekivide ja jalgteede ümberehituseks, samuti viiakse uued ehitusprojektid reeglina läbi nii, et tulemuseks oleks madalad äärekivid.
Lužetski lisab veel, et ohtlike kõrgete äärekivide madalaks lõikamine on üks teedeteenistuse prioriteete. “Kui keegi ohtlikust äärekivist märku annab, reageerime sellele nii kiiresti kui võimalik ning teeme selle hea meelega korda.”
Kommentaarid