Tartu ülikoolis ei jätku infotehnoloogia erialal eesti keelt oskavaid õppejõude, seetõttu õpetavad tudengeid enamjaolt välismaalased.
Tartu ülikoolis on 15 protsenti õppejõududest välismaalased, kuid arvutiteaduse instituudis on neid rohkem kui 50 protsenti. Näiteks kuulub tarkvaratehnika õppetooli 42 õppejõudu, kellest üheksa õpetab eesti keeles.
Tartu ülikooli akadeemik ja arvutiteaduse instituudi juhataja ning professor Jaak Vilo sõnul on eesti keelt oskavate õppejõudude puudus infotehnoloogia alal väga suur probleem. ,,Õppejõud ülikoolis peab olema doktorikraadiga inimene, mistõttu tuleb mõelda, kuidas saaks IT tudengeid doktorantuuri meelitada,’’ ütles Vilo. ,,Doktorantuur ei tohi olla suur eneseohverdus, nagu see kipub praegu olema,’’ lausus ta. Vilo sõnul tuleks doktorantidele pakkuda konkurentsivõimelist palka, et nad valiksid just sellise karjääritee, mitte ei otsustaks muu ametikoha kasuks, kus palk on kõrgem.
Vilo lausus, et tudengitel tasub valida õppejõu amet, sest see pakub mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas ametialaselt areneda. ,,Ülikool on suurepärane koht, kus head karjääri teha,’’ lisas Vilo.
Riigikeelt oskavate õppejõudude puudus on ka arvutiteaduse instituudi õppeprodekaani Varmo Vene sõnul kindlasti suur probleem, mida ei ole lihtne lahendada. Selle põhjuseks toob Vene samuti välja selle, et eestlastest tudengeid on keeruline saada doktorantuuri õppima.
,,Õppejõu karjäär võiks üldiselt olla noortele atraktiivsem,’’ ütles Vene. Vene ei ole saanud tudengitelt õppejõudude osas kaebusi, tema sõnul on IT ala tudengid pigem sellega harjunud, et neid õpetavad välismaalastest õppejõud. Ta lisas, et see käib lihtsalt selle erialaga kaasas.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valgu sõnul on eesti keelt oskavate õppejõudude puudus pigem ainult IT eriala probleem. ,,Praegu puudutab see murekoht ainult infotehnoloogia valdkonda, kuid kas olukord on ka kümne aasta pärast samasugune, ei oska ma öelda,’’ ütles Valk ja lisas, et välistudengite arv doktoriõppes on väga kiiresti kasvanud. Valgu sõnul on IT ala arenenud ja kasvanud ülimalt suure kiirusega, mistõttu on suurenenud ka vajadus õppejõudude järele.
Doktoriõpet atraktiivsemaks teha on õppeprorektori sõnul keeruline, sest magistritudengitele makstakse erialase töö eest palju rohkem kui doktorantidele. ,,Magistrant, kes siseneb tööturule, saab kindlasti kõrgemat palka kui see, mida me suudame pakkuda nooremteaduritele doktoriõppes,’’ lausus Valk. Seega ei lahene probleem üleöö.
,,Kindlasti ei peaks doktoriõpinguid lihtsamaks tegema, vaid peaksime suutma pakkuda paremat palka, et meelitada rohkem tudengeid astuma doktorantuuri,’’ lisas Valk.
Kommentaarid