Uued olümpiaalad võivad jätta Eesti medalilootuseta

Uued olümpiaalad lisanduvad pea iga uute mängudega, et hoida noorte huvi ja kaasata neid ka sporti tegema, ent Eestile ei tõota uued alad medalilootust.

Iga olümpiakorralduslinn võib esitada mõne ala, milles esmakordselt olümpiamängudel võistelda. Siim Suklese, Eesti Olümpiakomitee peasekretäri sõnul, eelneb alade valimisele palju tööd rahvusvaheliste alaliitude ja konkreetseid olümpiamänge korraldava organiseerimiskomitee vahel.

Suklese sõnul valitakse uued olümpiaalad noorte huvi järgi, kuna rahvusvaheline olümpiakomitee on võtnud endale eesmärgiks kaasata nooremat vaatajaskonda.

Möödunud suvel toimunud Tokyo olümpiamängudel oli uute aladena võistluskavas näiteks rulatamine, sportronimine, surfamine ja 3x3 korvpall. Kõik alad on kavas ka järgmistel suveolümpiamängudel Pariisis.

2024. aastal Pariisis saab esmakordselt näha ka breiktantsu olümpial. Eesti Breiktantsu Liidu esindaja ning tantsija Toomas Lill ütles, et tema arvates on liiga vara rääkida võimalusest, et Eesti osaleks breiktantsuga olümpiamängudel, veel vähem tooks medali koju. Tema sõnul on sinna veel pikk tee.

Lõunanaabritel lätlastel on uutel olümpiaaladel hästi läinud ning hiljuti tuli Läti meeskond olümpiamängudel esimeseks 3x3 korvpallis. Tartu ülikooli õppejõu ning endise võrkpalluri Kristjan Kaisi sõnul saab tee olümpiale alguse ressursside sihipärasest suunamisest. Kaisi sõnul on eestlaste ja lätlaste lähenemine erinev – korvpall on Lätis riiklik sport, ent Eestis käib spordiala populaarsus käsikäes sellega, millisel sportlasel parasjagu hästi läheb. Näiteks oli Kaisi sõnul Andrus Veerpalu ja suusatamise aeg, nüüd on Ott Tänaku ja rallitamise aeg.

Kais ütles, et eestlastel võiks olümpial minna paremini, kui riik paneks suurema rõhu kindlatesse spordialadesse. See tähendab, süstida lootustandvatesse spordialadesse rohkem toetust, mis viiks võidukate olümpiamängudeni.

Kaisi sõnul on Eesti spordimaastik pigem demokraatlik ning riigis saab tegeleda väga paljude erinevate aladega, ent mitmekesisuse tõttu ei ole kõikidel aladel olümpialootust. „Eesti pigem võitleb liikumisharrastuse kadumisega ja laste liikumisega, mitte olümpiaga,“ ütles Kais.

EOK peasekretäri Suklese sõnul tuleb spordialaga pikalt tegeleda, mitte haarata kinni teadmisest, et olümpiamängudel on uus võistlusala ning seejärel alustada tiimi kokkupanemist. Uute olümpiaalade võitmiseks tuleb juba varakult märgata, mis spordialad on ühiskonnas populaarsust kogumas ning neisse rohkem panustada, ütles Sukles.

Kommentaarid