Kui 2015/16. õppeaastal lõpetas Eestis neljanda taseme kutseõppe esmaõppe 1507 inimest, siis 2019/20. õppeaastal oli see arv juba 3582.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask ütles, et neljanda taseme kutseõppe esmaõppe kestab pool kuni kaks aastat ning see on suunatud peamiselt täiskasvanutele. Peale õpet saab lõpetanu kooli lõputunnistuse ja kutseeksami sooritamisel ka kutsetunnistuse.
Kask rääkis, et peaaegu pooled kutsehariduse omandajatest on täiskasvanud. Kase sõnul teevad need inimesed karjääripööret või neil puudub erialane väljaõpe. Ta lisas, et Eestis on palju inimesi, kellel ei ole mingisugust kutsealast väljaõpet.
Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma rääkis, et Eestis eeldavad pooled töökohtadest kõrgharidusega inimesi ning kolmandik kutseharidusega inimesi. Randma sõnul on Eestis kõrgharidusega inimesi piisavalt, kuid kutsehariduskoolides õppijatest lõpetab tavaliselt vaid veerand alustanutest.
Randma sõnul on väga palju neid töökohti, kus kutseharidusega inimesi oodatakse. Eriti otsitakse ja hinnatakse Randma sõnul tehnika ja tehnoloogiaga seotud erialade lõpetajaid, kellest on suur puudus ja erialadel õpib vähe inimesi.
Randma sõnul võtavad paljud kõigepealt ette kõrgkooli ja siis tulevad tagasi kutseõppesse, aga võiks olla teistpidi. „Võiks mööda puud ronida alt üles, mitte alustada ülevalt ja siis tulla alla tagasi,” ütles Randma.
Randma sõnul ei ole kutsehariduses täiskasvanud õppijate arvu kasv paljudel juhtudel seotud tööturul rakendamise huviga, vaid enda hobide või vabaaja tegevustega – näiteks aiandus, maastikuehitus, mööblirestaureerimine.
Ka Tartu kutsehariduskeskuse turundusspetsialist Riinu Räim ütles, et täiskasvanud õppijate arvu kasvu saab seostada hobiharidusega. Räim sõnas, et palju on neid, kes tulevad neile hobi korras õppima näiteks ehitusviimistlust või plaatimist.
Räime sõnul on Tartu kutsehariduskeskuses keskhariduse baasil õppijate seas ülekaalus täiskasvanud õppijad väga erineva vanuse ja eelneva haridusega.
Täiskasvanute puhul on Räime sõnul õppima tuleku mõjutajaks kindlasti see, et õppeajad on piisavalt lühikesed ning paindlik õpe võimaldab aasta-aastalt aina paremini ühildada tööd ja õpinguid.
Räim ütles, et kutsekoolide eelis muude haridusvalikute ees on võimalus saada koos teoreetilise teadmisega kaasa ka praktiline oskus.
„Kutsekoolis on praktika tõe mõõdupuu – kui teed kapoti all kätega hookuspookust, on ainult kaks võimalust: kas masin hakkab tööle või mitte; kas oled oskused omandanud või ei,” lisas Räim.
Kommentaarid