Tartu ülikooli õigustudengite karm reaalsus – 250 euroseid kohustuslikke õpikuid jagub raamatukogudes vaid igale viiendale, ülejäänud peavad õpiku soetama või muul moel ainest läbi saama.
Eesti õigusteaduse üliõpilaste liidu juhatuse liikme Andre Tuule sõnul teeb õpikute kättesaadavus õppetöö keeruliseks. „See ei ole normaalne kui kursusel on sada inimest ning kohustuslike materjalide seas on õpik, mida on raamatukogus ainult kolm tükki,“ ütles Tuul.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna teabekeskuse raamatukoguhoidja Sille Avalo sõnul on mõnest õpikust tõesti puudus. „Enamasti on ühe õpiku kohta kümme trükist, üks nendest on kohapeal kasutamiseks,“ ütles Avalo.
Avalo sõnas, et lisaks õigusteaduskonna teabekeskusele on õigusosakond ka Tartu ülikooli suures raamatukogus, kus on samuti kümme trükist raamatu kohta.
See tähendab, et ligi 100 ühe kursuse tudengi peale on Tartu ülikooli raamatukogudes kokku kakskümmend ühe aine õpikut.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna asedirektor ning õppejõud Age Värv ütles, et puhtalt selle järgi, kui mitu raamatut teabekeskuses riiulil on, õigusteaduskond teavikuid juurde ei osta. „See sõltub õpikust, ei saa päris öelda, et tudengeid on sada ja õpikuid kakskümmend,“ lausus Värv.
Värvi sõnul koordineerib raamatute sisseostmist asedirektor, kes suhtleb teabekeskuse töötajate ning õppejõududega, mis raamatut parasjagu vaja oleks, ning teaduskonna direktor vastutab tehingute heakskiitmise eest.
„Mina raamatukoguhoidjana võtaks kindlasti mõnda õpikut 30 eksemplari juurde, aga meie raha raamatukogus liigutada ei saa, see on õigusteaduskonna taga kinni,“ ütles Avalo.
Üliõpilasliidu juhatuse liikme Tuule sõnul on üks variant õoik ise osta, ent nende hinnad ulatuvad 250 euroni ning seda on tudengi jaoks liiga palju.
Õigusteaduse teise kursuse tudeng Karl-Enrik Kriis sõnas, et tema endale õpikuid osta ei saa ning üheks semestriks õpikut osta pole mõtet. „Laenutan õpikuid raamatukogust, aga kuna mul on õpikut vaja terve semestri jooksul, siis praegu on mul viivis kuus eurot ja iga nädala eest lisandub viivisele euro,“ ütles Kriis.
Asedirektor Värv lausus, et kindlasti on õpikute kättesaadavus probleem, aga leidub ka muid lahendusi. „Facebooki grupis on juba aastaid toimiv ostan-müün-vahetan süsteem, kus aine läbinud tudengid õpikut enam ei vaja ning müüvad neid odavamalt kui kirjastus,“ ütles Värv.
Raamatukoguhoidja Avalo sõnul leevendaks õpikute puudust ka raamatute digiteerimine ja e-väljaanded. Näiteks praegu on võimalik Juuraveebi keskkonnast osta 49 euro eest pakett 15 digiteosega aasta lõpuni.
Asedirektor Värvi sõnul võiks koroonapandeemia positiivseks mõjuks lugeda seda, et raamatukogud olid kinni ning see andis Juuraveebile suurema tõuke tegutseda kiiremini ja tõhusamalt e-õpikutega, ehk alustati õpikute digitaliseerimist.
„Tegelikult on see ka põhimõtteline probleem, kui meil on tasuta kõrgharidus, siis miks ma pean vajalike õppevahendite eest maksma,“ ütles tudeng Kriis, „niikuinii pean õpingute kõrvalt maksma näiteks korteri, bussipileti ja toidu eest.“
Asedirektor Värv ütles: „Me ei saa võtta ambitsiooniks osta igal aastal sisse täpselt nii palju õpikuid, kui palju me tudengeid sisse võtame, nii jääksid õpikud lihtsalt riiulitele seisma.“
Värvi sõnul ei jää probleemist puutumata ka Tartu ülikooli õigusteaduskond Tallinnas, kus saja tudengi (päeva- ja sessioonõpe kokku) peale on teabekeskuses samuti 20 raamatut ühe õpiku kohta.
Raamatukoguhoidja Avalo ütles, et õigusteaduskonnal pole rahaline seis viimastel aastatel väga hea olnud ning kui raha pole, siis pole võimalik ka rohkem raamatuid juurde osta.
„Kardan, et peame ikkagi leppima sellega, et kõik siin maailmas pole tasuta ning tõenäoliselt me ei jõua sinnani, et tudengitel on tasuta ligipääs kõikidele paber- või digiõpikutele,“ ütles asedirektor Värv.
Kommentaarid