Kristlikesse koolidesse lisandub igal aastal 200 õpilast, sealhulgas on õpilasi, kellel puudub kodune kristlik kasvatus ja taust.
Triin Käpp, doktoritöö autor ja Tartu luterliku Peetri kooli direktor, uuris kristlikke koole, nende olemust ja rolli Eestis 21. sajandil. „Kõige tähtsam järeldus doktoritöös oli, et kristlikes koolides hinnatakse lisaks õppetööle ka väga väärtuskasvatust,“ ütles Käpp.
Käpa sõnul on põhilisteks väärtusteks kristlikes koolides vastastikune austus, koostöö, sallivus ja tänulikkus. Ta ütles, et kuigi kõikidel üldhariduskoolidel on kohutus väärtuskasvatust riikliku õppekava järgi õpetada, siis iseasi on see, kuidas neid väärtuseid igapäevaselt rakendatakse.
Eestis tegutseb praegu kristlikku kooli, neist kolm Tartus: Tartu kristlik põhikool, Tartu luterlik Peetri kool ja Tartu katoliku hariduskeskus.
Eesti kristlike koolide liidu leheküljel on kirjas, et 2020/2021. õppeaastal õppis kristlikes koolides kokku 2285 õpilast. Alates 2018. aastast on igal õppeaastal lisandunud koolidesse umbes kakssada õpilast.
Käpp lausus, et kristlike koolide vastu tunnevad huvi ka lapsevanemad kellel puudub usuline eelistus. „Kristlikes koolides on väiksed klassid, kus on rohkem õpetaja ja õpilase vahelist arutelu,“ ütles Käpp, „mammutkoolid väga paljudele lastele ei sobi.“
Käpa sõnul tuli tööst välja, et endiselt levib Eestis arvamus, nagu tegeletakse kristlikes koolides usu juurutamisega.
Tartu katoliku hariduskeskuse direktor Liina Tamm sõnas, et Tartus on teadmatus kristlike koolide tegevusest ning mõned lapsevanemad on koolide suhtes kahtleval seisukohal. „Praegu on kõigi kolme Tartu kristliku kooli vastu huvi suur,“ ütles Tamm, „kui inimene soovib rohkem infot, siis ta pöördub otse kooli poole.“
Doktoritöö autori Käpa sõnul on kristlik kool tavaline kool, kus on lisaks õppetööle erinevad riituslikud elemendid, nagu näiteks söögipalve, traditsioonid ja pühade tähistamine.
„Muidu on meil täiesti tavalised õppeained, üks tund nädalas on kõigil lastel usuõpetus,“ ütles direktor Tamm.
Tartu katoliku hariduskeskuse koolipsühholoogi Alina-Annely Strokini sõnul ei erine kristliku kooli õpilaste mured tavakooli õpilaste muredest. Ta ütles, et suurimad probleemid on endiselt ärevus ning depressioon. „Küll aga tundub, et kristliku kooli lapsed oskavad endasse rohkem vaadata, ennast teistega võrrelda ja nende maailmapilt on laiem,“ ütles Strokin.
Ka direktor Tamm ütles, et kristliku kooli õpilaste silmaring on suur. „Meil on arutluspõhine kool ja see üks usuõpetuse tund annab õpilastele võimaluse arutleda ja analüüsida väärtuste üle, mitte sildistada, mis on halb ja mis hea,“ rääkis Tamm.
Doktoritöö autori Käpa sõnul peab vanematel laste haridustee otsustamisel säilima valikuvabadus erinevate koolide vahel. „Haridusmaastiku rikastamine kristlike koolidega on hästi tähtis,“ ütles Käpp.
Kommentaarid