Tartu valiti küll aasta kõige keskkonnasõbralikumaks kohalikuks omavalitsuseks, ent 96% Tartu söögikohtadest kasutavad jätkuvalt biolagunevaid pakendeid, mis tegelikult looduses ei lagunegi.
Sellel aastal on Eestis tegutsema hakanud mitu pakendiringluse ettevõtet, kes pakuvad toitlustusasutustele võimalust kasutada toidu kaasa müümisel korduskasutatavaid pakendeid. Eesmärgiks on ühekordsete pakendite kaotamine ja prügihulga vähendamine.
Klient peab esimesel korral maksma karbi eest panditasu ning hiljem on tal võimalik kas pakend tagastada ja raha tagasi saada või karbi kasutamist jätkata.
Tartus on kaks konkureerivat pakendiringluse teenusepakkujat – Ringkarp ja Ringo. Praegu on Tartus teenusega liitunud 11 toitlustusettevõtet. Majandustegevuse registri andmeil on Tartu maakonnas registreeritud 393 toitlustusettevõtet. See tähendab, et korduskasutavate pakendite teenusega on liitunud vaid ligi 3% Tartu toitlustusasutustest.
Ringkarbiga on liitunud Tartus viis ettevõtet, näiteks Cafe Truffe ja Veg Machine. Võrdluseks on Tallinnas liitunud Ringkarbiga 21 toidukohta ja Kuressaares 10. Ringo teenusega on Tartus liitunud kuus ettevõtet, näiteks Aparaat ning VLND Burger.
Kahe ettevõtte kodulehe põhjal on Ringkarbi panditasu 10 eurot ja Ringo karbi pant 50 senti. See tähendab, et kahe ettevõtte panditasu erinevus on 20-kordne.
„Kui me Tallinnas alustasime, siis öeldi meile, et minge kohe-kohe Tartusse, sest seal on nii palju keskkonnateadlikke kliente,“ ütles Ringkarbi idee autor ja edasiviija Katarina Papp. „Ka meie ise arvasime, et teenus läheb Tartus kohe kiiresti käima,“ lausus Papp.
Seven & Sons restoranide ja baaride grupp, kellele kuulub näiteks Kolm Tilli, Pepe’s ning Väike Kuuba, ei ole pakendiringlusega veel liitunud. „Korduskasutatav pakend on igal juhul tulevik, aga kaks aastat on neid plaane takistanud koroonaolukord,“ ütles Seven & Sons grupi tegev- ja huvijuht Martin Sõgel.
„Oleme kohtunud nii Ringo kui Ringpakendiga, aga murekoht on see, et süsteemid pole veel päris välja ehitatud ning oluline on ka see, kui mugav see tarbija jaoks on,“ ütles Sõgel. Tema sõnul on praegu ettevõtte eesmärk söögikohtade lahti hoidmine ja ohutuse tagamine.
„Me ei taha toimivat kaasaostu süsteemi praegu muuta, sest iga sent on arvel ning see on üks põhjus, miks me oleme pakendiringluse projekti edasi lükanud,“ ütles Sõgel.
Kohviku ja restorani Pierre visionäär Mihkel Tammaru sõnas, et korduskasutatavate pakendite kasutamine sõltub söögikoha kontseptsioonist ning nemad karpe kasutama ei kiirusta. „Mõni koht on kaasamüügikoht ja mõni restoran selline, kuhu inimesed tulevad kohapeale sööma,“ ütles Tammaru.
„Milleks omada sellist sisekujundust ja meeskonda keset Raekoja platsi selle jaoks, et pappkarbis mingeid lõunaid välja saata,“ ütles Tammaru, „sama hästi võiksime tööstusköögi kuskile Ropkasse üles panna.“
Tartus liitus Ringkarbi teenusega esimesena Raekoja platsil asuv Joel Ostratile kuuluv Cafe Truffe. „Selline teenus vajab muidugi investeeringut, aga kuna korduskasutatavad tooted parandavad maailma, siis see ongi põhjus, miks liitusime,“ ütles Cafe Truffe juhataja Alena Oja.
Oja sõnas, et klientidele ja restoranidele kohanemiseks aega vaja, sest paljud ei teagi, mis pakendiringlus üldse on. Ta ütles, et korduskasutatavale pakendile pole söögikoht veel täielikult üle läinud ning nädalas ringleb umbes kolm karpi, sest kliendid veel massiliselt karpe ei kasuta.
Ringkarbi autor Papp ütles, et kuigi paljud ettevõtted kasutavad biolagunevaid pakendeid, siis tegelikult on see rohepesu, sest Eestis puuduvad vastavad kompostrid ja biopakend ei lagune.
Visionäär Tammaru sõnul kõlab kümme eurot korduskasutatava karbi kohta hirmutavalt. „Ma arvan, et tarbijal on päris keeruline kohaneda sellise uue pakendikorraldusega,“ ütles Tammaru.
Tammaru lausus, et kindlasti on tulevikus korduskasutatav pakend oluline ja on võimalik ka pakendiringlus toimima panna. „Kui paari aasta pärast on ühekordsed pakendid keelatud, siis hakkame alles asjast rääkima, sest siis räägime me ühte keelt ja oleme kõik samal lainel,“ ütles Tammaru.
„Las need teised ettevõtted passivad, meie olime esimesed vähemalt," ütles Truffe juhataja Oja.
Kommentaarid