Tartusse on viimase paari aasta jooksul rajatud neli toidujagamiskappi, mida tartlased rõõmuga tühjendamas käivad, kuid vabatahtlike toidupäästjate sõnul jääb kappide täitmisel ja koristamisel abikäsi vajaka.
Liikumise Tartu Toidujagamine asutajaliige Annaliis Täheväli lausus, et osasid vabatahtlikke pelutab kappide koristamine. „Mõned inimesed arvavad, et võivad näiteks kappi toodud saiakesest võtta ühe ampsu ning panna selle siis riiulile tagasi,“ tõi ta näite.
Täheväli rääkis, et suurimad segadused valitsevad Genialistide klubi juures asuvas kapis. „Mõnikord võtavad purjus inimesed õiguse seal lammutada,“ ütles ta, „ükskord oli külmkapp pikali maas ja vist kolm korda on kapist valgusti ära varastatud.“
2019. aastal rajasid kuus aktiivset vabatahtlikku Karlovasse esimese toidujagamiskapi. Tegu on kapiga, kuhu võib igaüks söömiskõlbulikke toiduaineid tuua ning iga inimene tohib sealt endale süüa võtta. Kapi eesmärk on päästa kõlblikku toitu prügikasti sattumast.
Liikumise Tartu Toidujagamine teine asutaja Kerly Ilves nentis, et mõned toidujagamispunktide kasutajad ei oska vabatahtlike tööd hinnata. „Tihti visatakse asju kapist välja, pannakse pooleldi söödud asjad kappi tagasi, jäetakse oma praht kapi juurde…“ kirjeldas Ilves.
Ta sõnas, et kõik kapi kasutajad võiksid ka kapi välimusele tähelepanu pöörata. „Võtame kappi kui väikest poodi – kui mingid pudelid kukuvad ümber, võiks inimene need ju tagasi püsti sättida,“ lausus Ilves.
Tänaseks asub Tartus neli toidujagamispunkti: lisaks Karlovale on kapid ka Aparaaditehases, kesklinnas ning turuhoone juures. Tähevälja sõnul on aktiivsete vabatahtlike toidupäästjate arv tõusnud alates 2019. aastast vaid nelja inimese võrra.
Vabatahtlike õlul on toidu transportimine ning kappide rajamine, koristamine ja hooldamine. Lisaks otsivad vabatahtlikud pidevalt toitlustusettevõtteid, kellega koostööd teha, ning innustavad sotsiaalmeedias inimesi toitu päästma. Aktiivsed Tartu Toidujagamise liikmed on rajanud Facebooki grupi Foodsharing Tartu, kuhu grupi liikmed saavad kappide sisust pilte postitada. Sel moel annavad nad märku kappi värskelt saabunud toidukraamist.
Vabatahtlikud ei saa oma töö eest rahalist tasu. Ilves sõnas, et aktiivseid liikmeid motiveerib eelkõige soov toitu päästa, kuid lisaks saavad nad eelisjärjekorras annetatud toitu valida. Kui vabatahtlikud mõne toitlustusettevõtte antud toidule järele lähevad, teevad nad sellest pildi ning saadavad liikmete Facebooki grupivestlusesse. Nii saab iga vabatahtlik soovitud toidu kohe endale broneerida.
Vabatahtlik toidupäästja Sille Alabert lausus, et säästab toidujagamispunktides tegutsedes veidi söögiraha. Näiteks viib ta korra nädalas kappidesse koolitoitu. „Seda toitu on kümnete kilode kaupa – eks endale jääb ka midagi kätte,“ sõnas Alabert.
Liikumise Tartu Toidujagamine asutaja Täheväli ütles, et lähitulevikus on toidupäästjatel plaanis taotleda linnalt oma tegevusele rahalist tuge. „Sa ei saa lõpmatuseni õhina peal tegutseda,“ nentis Täheväli.
Kommentaarid