Paari aasta jooksul on kandidaatide hulk Tartu tervishoiu kõrgkooli õe erialale suurenenud pea poole võrra, kuid hoolimata eriala kasvavast populaarsusest püsib õppekohtade arv muutumatuna.
Kui 2019. aasta suvisel vastuvõtul kandideeris tervishoiu kõrgkooli õe erialale 388 inimest, siis 2021. aasta suveks oli see arv suurenenud 618 kandidaadini. Kuigi eriala muutub aina populaarsemaks ning riigi kasvav vajadus meditsiinitöötajate järele ei näita vaibumise märke, on Tartus õppekohtade arv samaks jäänud ja õeks pääseb igal sügisel õppima 130 inimest.
Tartu tervishoiu kõrgkoolis toimuvad õe erialale ka talvine vastuvõtt, ent siis on õppekohtade arv veel väiksem ning kooli saab sisse 78 kandidaati.
Tervishoiu kõrgkooli õppekorralduse peaspetsialist Arle Puidak sõnas, et õppekohtade arvu tuleks suurendada. „Loomulikult on õe erialale kohti juurde vaja,“ kinnitas Puidak, „kuid meil pole piisavalt rahastust ega praktikakohti.“
Eelkõige on probleem Puidaku sõnul rahastuse vähesuses. „Need inimesed, kes peavad juhendama praktikante, tahavad ju ka tasu saada,“ ütles Puidak.
Ta rääkis, et praegu rabavad tudengid haiglates tööd teha ja püüavad samal ajal õppimises järge pidada.
Tartu tervishoiu kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar sõnas, et õe eriala õppekohtade arv võib peatselt siiski suureneda. Ta selgitas, et praegu järgib tervishoiu kõrgkool 2016. aastal haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, tervishoiu kõrgkoolide ja haiglate liidu vahel sõlmitud konsensuslepet. Lepe kehtis aastani 2020 ning seal on kirjas, et Tartu tervishoiu kõrgkool peab aastas vastu võtma 208 (130+78) õpilast.
Viitkar lausus, et haridus-ja teadusministeeriumis käib praegu õppekohtade suurendamise üle aktiivne arutelu. Ta ei ole enda sõnul kindel, et sõlmitakse uus konsensuslepe, vaid pidas võimalikuks, et kokkulepped tulevad mõnes teises vormis. „Vastuvõtu suurendamise vajadus on ju kõigile selge,“ nentis Viitkar.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolide õppekohtade arv on aasta-aastalt siiski vähehaaval suurenenud. Eraldi Tartu tervishoiu kõrgkoolist Paluste rääkida ei osanud. „Võrdleme kahe tervishoiu kõrgkooli numbreid kokku, kuna meid huvitab õdede koolitusmaht Eestis tervikuna,“ selgitas ta.
Paluste kinnitas, et õppekohtade juurde tekitamine sõltub haridus- ja teadusministeeriumi antavast rahastusest. Ta sõnas, et riigi poolt kõrgharidusele määratud summa ei ole kolme aasta jooksul vist muutunud.
Paluste tõdes, et sotsiaalministeerium ei saa kõrghariduse teemal oma sõna maksma panna. „Meil ei ole tegelikult juriidilises mõttes sõnaõigust õppemahtude osas kaasa rääkida,“ tunnistas ta.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppespetsialist Gerdu Jaansalu sõnas, et Tallinna tervishoiu kõrgkool võttis möödunud suvel õe erialale vastu 200 õpilast – 160 neist asusid õppima Tallinnas ning 40 Kohtla-Järvel. Sel talvel plaanib kool õe erialale vastu võtta 150 õpilast, ent see arv võib Jaansalu sõnul veel muutuda.
Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher lausus, et õppekohtade arv on kahe tervishoiu kõrgkooli peale kokku alates 2016. aastast suurenenud. „Kuna me teame, et suurem osa meie riigi rahvast elab Põhja-Eestis, on Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õdede vastuvõtu arvud palju suuremad,“ rääkis Vaher.
Ta kinnitas, et õe eriala õppekohtade arvu on plaanis suurendada. Vaheri sõnul soovib haridus- ja teadusminister lisada kahe tervishoiu kõrgkooli peale kokku õe erialale 85 uut õppekohta.
Kommentaarid