Nii Tartus kui ka mujal Eestis on endiselt kasvamas vajadus infotehnoloogia ja informaatika alal töötavate inimeste järele, kuid neid ei koolitata piisaval hulgal välja.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2020. aastal läbi viidud uuringust selgub, et Eestis on liiga vähe kõrgkoolilõpetajaid nii infotehnoloogia, süsteemianalüütiku kui ka tarkvaraarendaja erialal. OSKA seletab tööjõupuudust eelkõige sellega, et IT-sektor on kiiresti kasvamas, ning ka eeldusega, et töötajatel peab olema vähemalt erialane kutse- või kõrgharidus.
Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi õppekorralduse spetsialisti Ülle Holmi sõnul võetakse informaatika erialale ülikooli vastu igal aastal üle kahesaja õpilase. Magistriõppes jätkab neist aga vähem kui veerand. "Igal aastal jätkavad magistris õppimist 10 kuni 30 inimest," ütles Holm.
Eesti IT-firma Iglu kasutusmugavusanalüütiku Age Aruse hinnangul on puudus infotehnoloogia ja informaatika alal töötavate inimeste järele kasvamas mitte ainult Tartus, vaid ka üle kogu Eesti. Aruse sõnul tuleb IT-valdkonda töökohti aina juurde, sest vajadus nende järele on järjest kasvamas, ometi ei jõua riiklik koolitustellimus sellele järele. "Eesti ülikoolid ei suuda kokku nii palju IT valdkonna töölisi harida, kui vaja oleks, nõudlus ja pakkumine ei ole lihtsalt tasakaalus," rääkis Arus.
Aruse sõnul on paljud Eesti ettevõtted ohjad enda kätte võtnud, et rohkem inimesi välja koolitada. "Ainult ülikoolidest välja kasvanud IT-spetsialistide peale ei saa loota, pädevust oleks vaja juurde tekitada, näiteks saab läbi viia erinevaid koolitusi," sõnas Arus. Hea näide sellest on Jõhvi loodud tehnoloogiakool kood / Jõhvi, kuhu kandideerimiseks ei ole vaja muud, kui olla 18-aastane ja omada põhiharidust.
Aruse hinnangul aitaks IT-alast tööjõupuudust vähendada ka välismaalt talentide Eestisse toomine. Arus lisas, et riik peaks selleks palju ära tegema, et nii Euroopa Liidust kui ka kolmandatest riikidest tööjõudu juurde tuua, näiteks soodustama tööjõu riikidevahelist reisimist. "Õnneks on IT-turg ingliskeelne, mis tähendab, et keelebarjääre pole," ütles Arus.
Aruse sõnul on õnneks suhteliselt palju sellised IT-alasid õppivaid tudengeid ja välistudengeid, kes jäävad Eestisse elama ning Eesti firmadesse tööle. "Eestis on IT alal väga konkurentsivõimelised palgad, kuid kindlasti on võimalik mujal Euroopas rohkem teenida," sõnas Arus. Ta lisas, et IT-talentide valik on muutunud väga rahvusvaheliseks. See tähendab, et Eestisse on võimalik IT-alastele ametikohtadele välismaalt töötajaid otsida. Samuti tähendab see seda, et mitmed välismaa ettevõtted värbavad endale töötajaid Eestist, mis omakorda tähendab, et Eestist lähevad spetsialistid ära.
Eestis saab erinevaid infotehnoloogia ja informaatikaga seotud ameteid õppida mitmes koolis, teiste seas ka Tartu ülikoolis.
Kommentaarid