Meedias ja ühiskonnas on palju keskendutud koroonapandeemia ning distantsõppe mõjust laste ja teismeliste vaimsele tervisele, kuid pandeemia pole puutumata jätnud ka üliõpilasi.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk kirjutas veebruaris Eesti Päevalehes, kuidas ülikool on võtnud eesmärgi töötada välja üliõpilaste vaimse tervise tegevuskava, milles peaks põhirõhk minema ennetustööle.
Valk ütles, et novembrikuu seisuga on ülikool tegevuskavaga edasi liikunud, mis on mõeldud nii töötajate kui ka üliõpilaste vaimse tervise teemadega tegelemiseks.
„Seal on tegevustena üliõpilaste suunas see, et võtta esialgu ajutiselt tööle üks lisapsühholoog ja võtta tööle üks poole kohaga inimene, kes tegeleks ennetustegevuste ja nende koordineerimisega,“ sõnas Valk.
Valk lisas, et ülikooli psühholoogilise nõustamise järjekorra pikkus käib lainetena. Ta tõi näite, kuidas on mõned perioodid õppeaasta jooksul, nagu eksamisessioon, kus on alati pöördumisi olnud rohkem. Ta sõnas, et koroona ajal on järjekorrad muutunud pikemaks ja olukord on läinud keerukamaks.
Tartu ülikooli teise kursuse ajalootudeng Eliise Talts kirjeldas, kuidas kadus kevadsemestril distantsõppe tõttu tahtmine paljusid asju teha, kuigi vaba aega oli palju. Ta lisas, et ühel hetkel oli nii, et suurt osa loengutest ta ei kuulanud ja motivatsiooni polnud millegi osas – vahel lihtsalt istus ja vaatas lakke.
„Kui sel kevadel läksid haigestumise numbrid natuke väiksemaks ja sai juba praktikumidesse minna, siis oli küll olukord, kus järsku tuli kogu motivatsioon tagasi, et jess, ma saan kuhugi minna ja midagi teha,“ ütles Talts.
Samas leidub näiteid ka distantsõppe sobivusest. Tartu ülikooli psühholoogiatudeng Liisa-Airiin Räis kirjeldas, kuidas distantsõpe temale probleeme ei valmistanud, eriti kui ta nägi enda kõrval inimesi, keda kaugõppe raskused on rohkem mõjutanud.
Räis lisas, kuidas temale pigem sobib distantsõpe, sest tal on palju aega vaja endale ja enda jaoks.
„Muidugi on kahju sellest, et ei saa kursusekaaslastega piisavalt suhelda nagu tahaks, aga mul pole sellist tungi, et pean kogu aeg kuskile välja minema ja seega ei hoia need piirangud mind tagasi,“ ütles Räis.
Mõlemad tudengid ütlesid, et kui kõige esimese laine ajal säilis veel lootus, et olukord kestab ainult paar kuud ja seejärel saab kooli tagasi minna, siis järgmiste lainete puhul ei hakanud isegi mingit lootust tekkima. „Kui jälle kool uuesti kinni läks, siis isegi ei lootnud enam sellele, et äkki on ainult paar kuud, vaid see läks järjest ja järjest hullemaks,“ kirjeldas Talts eelmise õppeaasta kevadsemestrit.
Aune Valk sõnas tegevuskava kohta, et plaanis on veel välja töötada kõigile tudengitele üks väike üleülikooliline aine, mis aitaks probleeme märgata ja oma vaimse tervisega tegeleda.
Valk rääkis, kuidas vaimse tervise probleemide puhul on koroonaviirus ainult üks element, kuid mitte peamine probleemide allikas. Ta lisas, et ülikooli põhiline arusaam on, et tegelema peab rohkem ennetustegevusega ning nende kaudu jõudma ka rohkemate tudengiteni.
Kommentaarid