Sel sügisel Tartu Kvartali kaubanduskeskuses uksed avanud esimene pakendivaba Ilma pood on saanud tartlastelt hea vastuvõtu nii noorte kui ka vanemate inimeste hulgas.
Ilma pood on tegutsenud Tartus natuke vähem kui kuu aega, kuid selle edu tartlaste seas algas juba enne poe avamist. Omaniku Julija Bulgakova sõnul käis Tallinnas palju tartlasi, kes küsisid, kas pood ka Tartusse tuleb ning lisaks saatsid nad e-poest tellitud tooteid ülikoolilinna.
Esimene pood avati Tallinnas aasta aega tagasi ja Bulgakova sõnul polnud plaanis teist poodi avada. „Tundsin, et kui peaksime kunagi teise poe avama, siis see oleks kindlasti Tartus,“ ütles ta.
Bulgakova rääkis, et klientideks pole olnud ainult tudengid ja noored, vaid ka vanemad inimesed, kes on väga huvitatud ja uudishimulikud. Ta lisas, et poel on seni läinud Tartus müüginumbrite põhjal väga hästi.
Põhilised toiduained on samasuguse hinnaga nagu tavalistes toidupoodides. Bulgakova kirjeldas, et kosmeetika puhul võib näiteks šampooni hind tunduda kallis, kümme eurot, kuid inimestele selgitatakse, et seda jätkub sama pikaks ajaks kui kahest tavalisest plastikust šampoonipudelit. Ta sõnas, et mõned tooted on kallimad, sest neid ostetakse väikestelt kohalikelt tootjatelt.
Bulgakova on lätlanna ja ta on keskkonnainsener. Kui ta alustas Riias projekti kirjutamist esimese poe jaoks, oli juba olemas seitse seesugust poodi ühes linnas. Ta lisas, et pakendivaba poodlemine on muutunud viimasel ajal trendiks. „Ma ise tunnen, et see on väga keeruline, sest selleks, et muuta inimeste tarbimisharjumusi, peab tegema inimestele palju selgitustööd,“ ütles Bulgakova.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul tuleb jäätmete tekkimist vältida nii palju kui võimalik ja pakendivabas poes ostlemine aitab sellele kaasa. „Kahjuks ei ole need poed veel Eestis väga levinud, kuid kuna inimeste teadlikkus keskkonnasäästlikkuse osas suureneb pidevalt, siis loodetavasti tekib piisavalt nõudlust, et neid poode tekiks juurde,“ ütles ta.
Sapelkov lisas, et keskkonnaministeerium püüab kaasa aidata, et vähendada pakendite liigset kasutamist ning pakendijäätmete vältimise edendamiseks on ministeeriumil plaanis luua selleks ka toetusmeetmeid.
Poe omanik Bulgakova ütles, et järgnevatel aastatel jääb pakendivabaduse selgitamise töö endiselt tõenäoliselt väikestele poodidele ning ettevõtetele. Ta lisas, et tal on tunne, et ostmisharjumustes võib tekkida lähitulevikus täielik muutus.
Ta lisas, et keskkonnainsenerina on ta näinud muutusi, mis alguses ei olnud eriti teretulnud, kuid need on samm-sammult edasi arenenud. „Iga selline muutus on väga aeglane, aga kui on olemas keegi, kes tahab panustada aega ja raha muutustesse, siis muutused tulevad,“ sõnas ta.
Sapelkovi sõnul on pakendijäätmete teke Euroopa Liidus suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud kergemaid pakendimaterjale. Lisaks on kasvanud ühekorra kasutatavate toodete tarbimine. Ta lisas, et üle maailma võetakse ringlusse vähem kui viiendik plastpakendijäätmetest ja ülejäänu satub keskkonda, põletatakse või ladestatakse prügilasse.
Kommentaarid