Aastal 2024 on Euroopa kultuuripealinn Tartu koos Lõuna-Eestiga. Kultuuripealinna projekti raames on plaanis korraldada mitmeid sündmusi, millele on loodud juhend, et olla võimalikult keskkonnasõbralik.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk valmistab ette Tartu 2024 programmi. Tema fookus on kultuuri- ja haridusprojektid, mis tegelevad keskkonna teemadega. Kõik kultuuripealinn Tartu 2024 programmi projektid järgivad keskkonnasõbralike kultuurisündmuste korraldamise juhendit. See tähendab, et veerand Eestit ehk Tartu ja Lõuna-Eesti teevad keskkonna vaates midagi sellist, mida varem pole tehtud.
Pikk ütles, et keskkonnasõbralike ürituste juhend on loodud, et pöörata tähelepanu erinevate sündmuste keskkonnamõjule ja juba sündmuse planeerimise ajal mõelda säästlikele lahendustele, mis seda mõju vähendavad. Keskkonnasõbralike sündmuste juhendis pööratakse tähelepanu valdkondadele nagu materjalide kasutus, toitlustus ja veekasutus, transport, jäätmekäitlus, energia ja ressursitõhusus, arvestamine ümbruskonna ja kogukonnaga.
Üheks juhendi rakendamise kitsaskohaks Lõuna-Eesti kontekstis on kohalike keskkonnahoidlike teenuste ja toodete pakkujate puudumine. Kui kultuurikorraldaja soovib sündmust korraldada keskkonnahoidlikult ja kasutada korduskasutatavaid nõusid, siis Lõuna-Eesti piirkonnas ei ole hetkel ühtegi sellist terviklahendust pakkuvat ettevõtet. Samuti puuduvad Eestis head lahendused diiselgeneraatorite asendamiseks, samas kui Euroopas kasutavad festivalid üha enam kas kombineeritult või lausa nende asemele keskkonnahoidlikke lahendusi nagu päikese- või tuuleenergiat.
Viljandi pärimusmuusikafestivali rohepealiku Kirsika Meresmaa sõnul ei ole keskkonnasõbralike sündmuste juhend olnud midagi kontimurdvat talle kui kultuurikorraldajale. Kuna festivali roheteekond sai alguse juba 2019. aastal, on nad hoopiski ise osanud kaasa rääkida, mis võiks juhendis seista. Näiteks on juhendis kirjas, et dekoratsioonid peavad olema korduvalt kasutatavad. Pärimusmuusikafestivalil on dekoratsioonidena kasutatud vanu CD-plaate ja muud huvitavat juba enne juhendi loomist.
Lisaks alustasid nad 2019. aastal uue vabatahtlike valdkonnaga, milleks olid rohesaadikud. Rohesaadikute ülesanne oli festivali ajal näidata külastajatele, kuhu tuleb prügi visata. Mitte lihtsalt aidata prügikast leida, vaid prügi ka õigesti sorteerida. Meresmaa sõnul toimis vahetu kontakt inimesega palju paremini, kui pelgalt silt, mis määras, mis sorti prügikastiga on tegemist. Siltide puhul võis külastaja siiski prügi valesti visata, ent rohesaadik suunas külastaja korrektselt.
Meresmaa sõnul olid keskkonnasõbraliku ürituse korraldamise murekohaks jäätmed ja pidev nuputamine, kuidas olla keskkonnasõbralik. Näiteks vaatas ta, kuidas saaks võimalikult vähe printida ning kuidas jäätmed saaksid õigetesse konteineritesse.
Viljandi pärimusmuusikafestivali külalise Liisbet Kuuli sõnul oli keskkonnasõbralikku festivali meeldiv nautida. Kuul kõrvutas kogemust varasemase, Tallinna lauluväljakul toimunud kontserdiga, kus vedeles palju prügi maas ning rohelisest maalapist ei olnud palju alles. Seevastu folgi ajal sai Kuuli sõnul mõnusalt muruplatsil istuda ja muusikat kuulata.
Kuigi keskkonnasõbraliku ürituse soovitus on, et võimaluse korral tuleb eelistada ühekordsetele nõudele korduskasutatavaid nõusid, teadis Kuul, et festivalil on siiski ka ühekordsed biolagunevad nõud kasutusele võetud, mistõttu ei võtnud ta kaasa enda nõusid, kuna teadis, et saab ka ilma hakkama.
Kommentaarid