Järjest jahedamaks minevad ilmad on Ukraina sõjapõgeniku Ksenja Badori viinud selleni, et sooje riideid endale ja tütrele tuleb otsida sotsiaalmeediast.
Harkivi lähedalt pärit sõjapõgenik Ksenja Bador jõudis Eestisse alles augusti lõpus. Kuna ilmad olid siis veel soojad olid tal kaasas vaid mõned suvised riided. Lapsele võttis ta kaasa õhukese jaki ja tossud. Endale kõigest paar sviitrit ja dressid. Seepärast on tema sõnul vajadus talveriiete järele suur. “Mul ja mu 14-aastasel lapsel on vaja sooje talvejopesid, jalga talvesaapaid ning kindaid, mütse, sooje pükse ning kapsuneid,” ütles ta.
Bador elab praegu hostelis Rakvere lähedal ning on leidnud endale töö, kuid korterit ta veel leidnud ei ole. Riideid otsib ta endale ja tütrele üle kogu Eesti, sealhulgas ka Tartust. Ta ei ole aga ainus, kellel abi vaja läheb, sest Facebooki grupis “Ukraina sõbrad Tartus” leidub erinevaid postitusi, kus Ukraina sõjapõgenikud otsivad endale sooje riideid. Kohalikud pakuvad grupis vastu kasutatud riideid ning uue omaniku leiavad need võrdlemisi kiiresti.
Linn vajadust teiste lahenduste järele ei näe
Tartu abilinnapea sotsiaalabi ja tervishoiu valdkonnas Mihkel Lees kiidab linlaste aktiivsust sotsiaalmeedias ning näeb, et sellest lahendusest piisab, sest ukrainlased jälgivad abilinnapea sõnul aktiivselt grupis toimuvat. “Linn ei peagi oma karvast kätt igale poole vahele panema, et tegelikult inimesed suudavad ise suurepäraselt organiseeruda,” sõnas Lees.
Suvekuudel kinos Ekraan vabatahtlikuna tegutsenud Annika Mägi ütles aga, et Facebooki grupp ei ole parim lahendus, sest tihti hirmutab eestlasi keelebarjäär ning lihtsam on kasutatud riided uuskasutuskeskusesse viia. Küll aga ei ole võimalik talve eel kogumispunkti taaskäivitada, sest selle ülalpidamine on tema sõnul kulukas ning linnavalitsuse huvi puudub.
SA Sõbralt Sõbrale pakkus kevadel põgenikele poe krediiti. Logistika- ja administratiivtöö juhi Kadi Roose sõnul plaanib Sõbralt Sõbrale sügisel koguda lastele talveriideid, et kohaliku omavalitsuse abiga need abivajajateni toimetada. Riided saab viia poodi, kus need eraldi müügiks ei lähe. Oktoobris algava kampaania käigus kogutakse kahe nädala jooksul lasteriideid ning järgneval kahel nädalal jagatakse need sõjapõgenikele.
Kohalik omavalitsus saab pakkuda ka toimetulekutoetust
Bador on enda sõnul Facebooki gruppidest kuulnud, kuid teistest võimalustest ta teadlik ei ole. “Ma tean, et mõnes linnas jagatakse riideid,” ütles Bador. Abilinnapea Lees tõi aga välja, et kohalikud omavalitsused pakuvad toimetulekutoetust, mille eest on põgenikel võimalik ka talveriideid soetada.
Toimetulekutoetus kaasneb ajutise kaitse staatusega, mida saavad taotleda kõik Ukraina sõjapõgenikud, kes on kodumaalt lahkunud pärast 24. veebruari. Seda saab taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt isikut tõendava dokumendi alusel. Informatsioon selle võimaluse kohta peaks jõudma põgenikeni juba piiripunktis või Sotsiaalkindlustusameti infopunktis, aga ajutise kaitse võimalusest näiteks Bador Eestisse saabudes ei kuulnud.
Ajutise kaitse elamisloaga Ukraina sõjapõgenikke oli augusti kuu seisuga Tartu linnas 1480. Tartu maakonnas oli 503 sõjapõgenikku ehk Tartumaal oli 1983 põgenikku. Jõgeva maakonnas oli neid 365. Kokku oli Eestis ajutise kaitse elamisloaga Ukraina sõjapõgenike augustikuus 21 881. Siiski pole andmed täpsed, sest kõik Eestis paiknevad sõjapõgenikud ei ole saanud ajutist kaitset.
Lisaks Eestis olevatele abivajajatele vajavad ukrainlased ka oma kodumaal abi. MTÜ Mondo kommunikatsioonijuht Ave-Marleen Rei sõnas, et kõige rohkem saab eraisik abiks olla rahaliselt. Kuigi ka seal vajavad inimesed talveriideid, on suurem nõudlus seal generaatorite järele, mis annaksid inimestele kodudes sooja
Kommentaarid