Küttepuude hind kahekordistus, aga rahalist abi pole enamikul loota

Inimesed kardavad, et küttepuud saavad otsa ning on asunud neid kokku ostma. Müüjate sõnul puidu defitsiiti kartma ei pea. Siiski on mõne firma ootejärjekord veninud kuue nädala pikkuseks.

Kuiva küttepuu hind on läinud kevadest saati läinud kaks korda kallimaks, ent suurem osa inimestest peavad selle lisaväljaminekuga tulema toimel oma jõul, sest igaüks toetuse sihtrühma ei liigitu. 

Pagariäris töötavale tartlanna Airi Madisonile on praegused hinnad hirmutavad. «Kui ilmad jahedamaks läksid, siis mure ikka oli,» ütles Airi Madison, kelle väimees otsis juba varakult võimalusi odavamate küttepuude ostmiseks.

Karlova linnaosa kahetoalises korteris elav Madison on puukütet kasutanud viimased 20 aastat. Kui muidu kulus 7–8 ruumimeetrit küttepuid, siis tänavu püüab ta hakkama saada viie ruumimeetriga.  Olenemata väiksemast kogusest, tuli tal välja käia ligi sada eurot rohkem, sest puude ruumimeetri hind oli eelmisest aastast 40 eurot kallim. Väiksema koguse puid loodab Madison kompenseerida uue moodulahju arvelt, mis hoiab vanast ahjust kauem sooja. 

Tartumaal tegutsevate küttepuude müüjate sõnul on ostjale puude hind kahekordistunud. Kallinemise taga on peamiselt energiakriis, mis mõjutab nii toormaterjali hinda kui ka puude kuivatamiseks kuluvat raha. 

Sakkose OÜ juhatuse esimees Rauno Mahlapuu märkis, et puude kuivatamine on neil sel aastal kümme korda kallim kui mullu. Tema sõnul kergitavad toormaterjali hinda lisaks kõigele muule ka Venemaale ja Valgevenele sõjategevuse tõttu kehtestatud sanktsioonid.

Küttekoda OÜ juhataja Janek Nodapera nentis, et eelmisel aastal maksis kuiva kase ruumimeeter 60–70 eurot, kuid praeguseks on hind tõusnud 150 euroni. Kuiva lepa ruumimeeter maksis mullu 60 eurot, nüüd 120 eurot.

Müüjate sõnul kardavad inimesed, et küttepuud saavad otsa ning on asunud neid kokku ostma. Mahlapuu sõnul puidu defitsiiti kartma ei pea. Siiski on nende firma ootejärjekord veninud kuue nädala pikkuseks. «Kui kuskilt praegu kahe nädalaga puud kätte saab, siis on väga hästi,» lausus Mahlapuu, kelle sõnul tähendab lühem ootejärjekord üldjuhul ka kõrgemat hinda. 

Küttepuude järsk hinnatõus paneb inimeste rahakotile järjekordse põntsu. Selle leevendamiseks on toetused, mis peaksid aitama raske aja üle elada. Igaühele aga omavalitsus abikätt ei ulata. 

Kuni 250-eurost küttetoetust saavad taotleda väiksema sissetulekuga pensioniealised ja puuetega inimesed, ent sealgi on omad nõudmised, selgitas Tartu valla sotsiaaltööspetsialist Erle Kriisa. Pensioniealistest võivad rahalist toetust nõutada need, kelle sissetulek on väiksem kui riiklikult kehtestatud kolmekordne toimetulekupiir. Selle aasta 1. juunist on riiklik toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele. Puuetega inimeste puhul peab ühe kuu sissetulek jääma alla kahekordse toimetulekupiiri. «Tavainimene ikkagi ei saa seda küttetoetust,» tõdes Kriisa ning lisas, et tööealine selle probleemiga valda pöörduda ei saagi.

Tartu linnal puudub eraldi küttetoetus. «Selle asemel on inimesel võimalik taotleda ühekordset erakorralist toetust,» selgitas Tartu sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak.  

Sotsiaalhoolekande komisjon hindab toetuse määramisel leibkonna sissetulekut ja eluruumi kulusid, inimese sääste ning tugivõrgustikku. Liivaku sõnul ei ole erakorralisele toetusele kehtestatud piirmäära, selle suurus sõltub iga inimese konkreetsest vajadusest.


 

 

Kommentaarid