13-kraadine jõevesi meelitab suplejaid sügishommikutel vette minema

“Olen kuulnud, et see aitab ärevuse puhul,” ütles äsja Emajõest välja tulnud Elisabeth Niitaru, kes oli üks kolmest kolmapäeva hommikul 13-kraadises Emajões kümmelnud karastajast.

Kella poole kaheksa ajal oli keskkonnaagentuuri andmetel Tartus kümme soojakraadi. Emajões oli veetemperatuur aga kolmteist kraadi, mis on kaheksa pügala võrra vähem kui kuu aega tagasi. Seejuures oli veel 1. septembril veetemperatuur Emajões 18,2 kraadi.

Tunamulluse traditsiooni vaim

Masinate müügiga tegelev Kalle Kompus hindas veetemperatuuri viieteist soojakraadi peale: “Praegu on päris okei.” Kompuse ütlemist mööda on ta hommikust suplemist harrastanud neli või viis aastat, varasematel aastatel on ta saanud seda teha suvekuudest oktoobrini. 

Küsimusele, mis ajab teda septembri hakul 13-kraadisesse jõevette, vastas Kompus, et hommikune karastamine mõjub hästi üldisele enesetundele: “Vahepeal on tervisega probleeme olnud ja see on kindlasti aidanud.”

“Jahe,” vastas Elleri muusikakoolis klaverimängu õpetav Jorma Toots küsimusele, kuidas vesi oli, ”talutavalt jahe.” Seejuures oli kolmapäevahommikune ujumine Tootsile esimene üle kahe nädala. Toots sõnas, et kuigi üle-eelmisel aastal käis ta aastaringselt ujumas, siis möödunud aastal jäi see ära, sest ilmad läksid kiiresti külmaks. “Ma tahaksin selle traditsiooni uuesti elustada,” märkis Toots.

Toots rääkis, et üle minuti ta vees olla ei taha: “Tundsin, et sõrmed hakkasid külmetama.” Vette mineku kohta sõnas Toots, et sellega harjub ära. “Alguses on veidi ebameeldiv, aga nüüd ma isegi imestan, et väga valutu oli see sisseminek,” ütles Toots.

Veest välja on Tootsi sõnul aga palju mõnusam tulla, sest siis enam külma ei taju. Sealjuures märkis Toots, et nii on see ka talvel, kui õhk on tema sõnul palju külmem kui vesi: “See keskkond on ikkagi nii erinev, et keha tunneb seda soojana.”

Tootsi sõnul on klaverimängija eluviis suuresti istuv ning igasugune mõõdukas füüsiline tegevus tuleb kindlasti tervisele kasuks.

Aednik Elisabeth Niitaru ei osanud öelda, kui kaua ta veel hommikuti Emajões ujumas käia kavatseb. Kolmapäevane suplus oli Niitaru sõnul talle septembris kolmas. Niitaru ütles, et on varahommiku kohta päris rõõmus, sest ujumine mõjub nii kehale kui vaimule väga hästi.

Jalad ulatugu põhja

MTÜ Taliujumine Rahvusspordiks eestvedaja Margus Ruusmaa leidis, et sügisel ujuma minemine on hea ettevalmistus taliujumiseks, kuid tõdes, et alustada võib igal ajal. “Ei ole vahet millal sa alustad, on see siis september, oktoober, jaanuar või juuni,” ütles Ruusmaa, “tähtis on see, et su mõistus ütleb, et nüüd mine.”

Ruusmaa sõnul kehtib jahedate ilmadega vette minnes sama printsiip, mis suvelgi – ohutus eelkõige. Ruusmaa ütlemist mööda tuleks enne vette minekut teha kindlaks, et ujumisoskus on olemas ning jalad ulatuvad põhja. Külma temperatuuriga ei pea Ruusmaa sõnul lisaettevaatusabinõusid kasutusele võtma: “Külmaga paneb organism ise paika selle, kaua sa vees oled.”

Ruusmaa oli arvamusel, et talisuplemine hakkas Eestis populaarsust koguma just koroonapandeemia ajal, mil kodus ei olnud enam midagi teha ning jääaugu leidmine suplemiseks oli üks lihtsamaid lahendusi igavuse peletamiseks.

 

Kommentaarid