Tartumaa koolid on loonud erinevaid liikumisvõimalusi koostöös kohalike omavalitsustega ja Tartu Ülikooli liikumislaboriga, kuid paljud õpilased eelistavad aega veeta nutitelefonis.
Tartu Kivilinna kooli huvijuhi Piret Arula sõnul muutsid nad koolis päevakava ja lõid erinevaid liikumisvõimalusi, kuid siiski tuleb palju vaeva näha, et õpilased õue läheksid. “Lapsed lihtsalt ei viitsi neid lahendusi kasutada,” ütles ta. Arula peab üheks probleemiks kooli väliala, mis pärineb 1986 aastast . “Mina arvan küll, et kui see kooli õueala oleks tänapäevaste võimalustega, need rambid, turnimised ja palliplatsid korralikud, siis kindlasti läheks rohkem lapsi välja, aga seal on katkine asfalt, mis neid ei kutsu,” lisas ta.
Tartu Kesklinna koolil on olemas tänapäevane õueala, kuid huvijuht Anne Kulamaa ütles, et õuevahetundide ajal leidub telefonides istujaid jätkuvalt väga palju. Kool osales Tartu kaasava linna eelarve projektide konkursi võistlustel, kus saadi peavõit – 100 000 eurot kooli õueala rajamiseks.
“Õpilased on tunnistanud, et nad ei viitsi riidesse panna või öelnud, et õueala on igav,” ütles ta. Kulamaa on näinud, et õueala kasutab aktiivselt pärast tunde linnarahvas.
Sillaotsa kooli õppe- ja arendusjuhi Chris Serglovi sõnul on koolis õuevahetunnid kolmandat aastat kohustuslikud ning lisaks on telefonikeeld kella 14ni. Sellise korralduse tulemusel on õuevahetundide osalus tõusnud umbes 90%ni. Serglovi sõnul on kool igal aastal teadlikult investeerinud liikumisvõimaluste mitmekesistamisse, viimase viie aasta investeeringute maht on orienteeruvalt üle 35 000 euro.
“Nende kahe reegli osas on õpilased nurisenud, sest talvel oleks mõnusam klassis lösutada ja telefonis mängida, kui õue kelgutama minna,” ütles ta.
Liikuma kutsuva kooli liikumislabori juhataja Merike Kulli sõnul tuleb lahenduste otsimiseks suhelda õpilastega. “Eelkõige nende endi käest koolis küsida, mida nad ise sooviksid teha, sellised võimla vahetunnid, mingid sellised kohad, kus saab omavahel suhelda, aga möödaminnes liikuda,” lisas ta. Näiteks pakuti eelmisel aastal 75–le koolile üle Eesti tasuta slackline'i liine. “Need on midagi, mis toimivad ka vanemas kooliastmes, nendes on põnevust, tasakaalu ja muu hulgas saab samal ajal juttu rääkida,” lisas Kull.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna hariduskorralduse peaspetsialist Karin Pihl sõnas, et linn panustab järjepidevalt liikuma kutsuva linnaruumi arendamisse – ehitatakse uusi mängu- ja spordiväljakuid ning välijõusaale. Pihli sõnul on igal aastal haridusosakonna toetus väikevahendite soetamiseks kõikidele munitsipaalkoolidele olnud ühesugune. 2022. aastal on eelarves eraldatud väikevahendite soetamiseks koolidele kokku 20 000 eurot.
Kommentaarid