Laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse taotlemine jääb kahes Tartumaa omavalitsuses madala palganumbri või sõlmimata töölepingu taha.
2021. aastal loodi laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate juhendajate tööjõukulu toetus, mida tööandja, näiteks omavalitsus või MTÜ, saab ka rahvatantsuõpetajale taotleda eeldusel, et õpetaja saab minimaalselt 16,66 euro suurust bruto tunnitasu, annab vähemalt kaht tundi nädalas, omab erialast kutsetunnistust ja on sõlminud töölepingu. Toetus tähendab, et riik maksab tööandjale tagasi poole juhendaja palgast ja maksudest.
Eesti rahvakultuuri keskuse Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst rääkis, et rahvatantsuõpetajatele tähendab toetuse saamine tihti suuremat palka, sest praegused tunnitasud võivad nõutavast miinimumist väiksemad olla.
Näiteks on Nõo valla kultuurispetsialisti Andri Viinalassi sõnul vallas rahvatantsuõpetajate tunnitasu alla 15 euro. „Meil on nüüd soov 10 aasta jooksul viia see 18 euroni,“ ütles Viinalass ning lisas, et palga tõstmise motivaatorid on nii õpetajate innustamine kui ka makstav toetus.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik sõnas, et toetuse maksmiseks kehtestatud minimaalne tunnitasu on vajalik, sest siht ongi see, et palgad tõuseksid. „Kui arvestada riigi toetusega, siis omavalitsuse enda panus palga tõstmisesse ei tohiks olla sugugi nii suur ja koormav,“ rääkis ta.
Kambja vallas töötavad kultuurijuhi Peep Puisi sõnul kõik rahvatantsuõpetajad käsunduslepingu alusel ning saavad kuus 200–260 euro suurust brutopalka, andes ühe tunni nädalas. Ta lisas, et lepingud on sõlmitud aastaks, et maksta ka suvise töö eest.
Kambja valla abivallavanem Liis Rosin sõnas, et käsunduslepingud on rahvatantsuõpetajatega sõlmitud tulenevalt konkreetsete ülesannete täitmisest ehk rahvatantsuringide juhendamisest. Seda, kas tulevikus sõlmitakse toetuse saamiseks rahvatantsuõpetajatega töölepingud, püütakse vallas edaspidi otsustada lähtuvalt juhendajate endi soovidest, rääkis Rosin.
Eesti rahvakultuuri keskuse Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst sõnas, et tööandjale on toetuse saamine kasulik, kuid võib jääda selle taha, et lepinguvormi ei soovita muuta või õpetajal puudub kutsetunnistus. „Aga ei saagi loota, et muutused üle öö toimuvad,“ ütles ta.
Ka kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik rääkis, et esimene aasta on kulunud tööandjatele toetuse tutvustamisele ja selgitamisele. Edaspidi loodab ta näha rohkem toetuse taotlejaid.
Kommentaarid