Tartu linna reservfond eraldas mais Tartu Oskar Lutsu nimelisele linnaraamatukogule 4000 eurot, et selle eest Ukraina lugejatele kirjandust osta, kuid raamatukoguhoidjate sõnul ei telli komplekteerimisosakond raamatuid juurde.
Tartu linnaraamatukogu komplekteerimisosakonna kogude arenduse peaspetsialisti Helle Ziruli andmeil on nad 15. septembri seisuga 4000 eurost kulutanud 1000. Selle eest tellisid nad 63 ukraina-, 19 inglis- ja 10 kakskeelset raamatut.
Raamatukoguhoidja-komplekteerija Elina Kade sõnul taotles raamatukogu reservfondist 5000 eurot, kuid sai 4000. „Kevadeti on võimalus taotleda lisaraha ja meie mõte oligi, et kuna nad [riik ja linn] ilmselt eestikeelsete jaoks ei anna ja Ukraina on kuum teema, siis taotleme selle jaoks, sest selleks nad ilmselt annavad,“ sõnas Kade. „Siis ei pea Ukraina jaoks eestikeelsete raamatute raha raiskama. Meil on niigi kitsas.“
Laste- ja noorteosakonnas on kokku ligi 50 ukrainakeelset raamatut, millest kõik on väikelastekirjandus. „Näiteks 12-aastastele, ei ole meil mitte midagi,“ lausus osakonna lugejateenindaja Tiina Lutter. Tema sõnul käib raamatukogus iga vahetuse jooksul vähemalt üks ukrainlane või Ukraina pere. Ta lisas, et mitmed Ukraina lapsed ei laenuta raamatuid välja, vaid loevad kohapeal.
„Ühtpidi on [ukrainakeelne kirjandus] populaarne, aga kui sa oled siin elanud juba kolm kuud, siis oled siit kõik need juba ära võtnud – sul pole midagi muud võtta,“ rääkis Lutter. „Kuna valik on siin nii väike, siis tihti lähevad nad [ukrainlased] vene kirjanduse peale üle.“ Ta ütles, et kuna valik on väike, laenutavad ukrainlased ka venekeelset kirjandust.
Eriti suur probleem on keeleõpperaamatutega. „Midagi meil ei ole, peale ühe pisikese ukraina-eesti sõnastiku,“ rääkis Lutter. „Vahel küsitakse, aga ainus, mis on pakkuda, on vene keelest eesti keelde – mingisugused ürgaegsed õpikud, kõik.“
Võõrkeelse ilukirjanduse osakonnas on kokku ligi 25 ukrainakeelset raamatut. „Meil ei ole ju midagi head nendele anda ka,“ lausus sealne lugejateenindaja Helina Borodina. „Paar klassikut meil on, aga klassika on loetud juba.“
Lutter laste- ja noorteosakonnast teadis, et komplekteerimisosakond eraldas mingi summa just ukrainakeelse kirjanduse ostmiseks, kuid ta ei olnud raamatute tellimisega kursis. „Viimase kuu aja jooksul pole meile küll midagi uut tulnud,“ rääkis ta. „Need raamatud, mis on, tulid suvel.“ Ka võõrkeelse ilukirjanduse raamatukoguhoidja Irina Möldre ütles, et neile pole keegi öelnud, et tellimine käib.
Komplekteerimisosakonnast Zirul ja Kade rääkisid, et vähene tellimine on osakondade viga. „Tundub, et neil ei ole palju Ukraina lugejaid ja ega me ei oska ka ukrainakeelset kirjandust tellida,“ sõnas Kade. „Võibolla ei ole Tartus enam eriti ukrainlasi alles või ei ole nad raamatukogu veel üles leidnud.“
Tartu linnavalitsuse andmetel elab Tartus 16. septembri seisuga 2624 ukrainlast.
Kommentaarid