Tartu kirikute juhtide sõnul peavad kirikute vajalikud ehitustööd seisma, sest Tartu linna ja Muinsuskaitseameti toetused ei ole nende lõpetamiseks piisavad.
Tartu kirikute juhid ütlevad, et Muinsuskaitseamet ei rahulda kõiki nende esitatud restaureerimistoetuste taotlusi ning lisavad, et kuigi nad on tänulikud Tartu linnaeelarvest saadud toetuse eest, võimaldab see teha tarvilikke kirikute renoveerimisi vaid järk-järgult. Linnavalitsuse toetused jäävad nende sõnul 40 000 kuni 50 000 euro piiresse.
Karlovas asuva Tartu Pühade Aleksandrite kiriku kirikuvanem Merike Naisson ütles, et kolm aastat tagasi avastasid nad kiriku katusel viltu vajunud ristid. Naissoni sõnul selgus lähemal vaatlusel, et katuseplekk oli halvasti paigaldatud ja katus laseb vett läbi. Katuseplekk paigaldati sel ajal, kui kirikuhoone ei olnud veel kogudusele tagastatud ehk 2000. aastal. Seetõttu on selle all olev puitkonstruktsioon mädanenud. “Katuseplekk ei ole valtsitud nagu peab ja kohati on plekk lihtsalt naeltega kinni löödud,” sõnas Naisson.
Naisson rääkis, et Pühade Aleksandrite kirik sai sel aastal esimest korda toetust Muinsuskaitseametilt 9500 eurot varisemisohus katuse parandamiseks. Tartu linnavalitsus eraldas 2022. aasta eelarvest kogudusele 45 000 eurot. Nendest summadest on Naissoni sõnul vähe. “Toetuse summadest saime tellida tellingute projekti, need rentida ja üles panna ning maha tõsta viis allakukkumise ohus risti ja sibulkupli” ütles ta ning lisas, et ehitusekspertide hinnangu järgi läheb kogu avariilise katuse restaureerimine maksma 700 000 eurot.
Kirikuvanem Naisson ütles, et kui riigi ja linna toetust lähiajal ei lisandu, võib Pühade Aleksandrite kiriku katus sisse variseda, sest selle konstruktsioon nõrgeneb pidevalt. “Kui me kevadel [2023] raha ei saa ja remont lükkub aasta võrra edasi, siis on see oht ikkagi päris reaalne: katus lekib ja pehkinud puitkonstruktsioonid ei pea vastu, ütles ta.” Suures ohus on veel ülemise kirikusaali võlvlagi, mille võlvikandade pudenemine jätkub katuse alla.
Kesklinnas asuva Jumalaema Uinumise katedraali praost Stefan Fraiman ütles, et kogudus renoveerib kirikut igal aastal linnaeelarvest saadud rahaga.
Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Indrek Kuuse sõnul on katedraal nii eelmisel kui ka sellel aastal toetust saanud 50 000 eurot.
Praost Fraiman rääkis, et linna toetuse eest renoveerib kirik enda lõunakülje fassaadi, mis saab valmis selle aasta oktoobris.
Veel soovib Jumalaema Uinumise katedraali kogudus renoveerida kiriku aeda, ust, kahte külge ja kiriku kuut torni. “Lihtsalt meil ei ole piisavalt raha, et korraga renoveerida,” rääkis Fraiman. “Ühe [kiriku] seina ja külje renoveerimine maksab umbes 50 000 eurot. Ütleme, et kõikide väliste ehitustööde lõpetamine läheks maksma võib-olla umbes 150 000 eurot,” lisas ta.
Tartu kesklinnas asuva Jaani kiriku juhataja Jana Raud ütles, et plaanivad parandada kiriku lääneportaali ehisseina, mille viimane renoveerimine toimus 2015. aastal. “Sellest ei piisanud ja talve möödudes olid soola-ja niiskusekahjustused uuesti oma töö teinud,” ütles ta.
Raua sõnul on ehissein muutunud ohtlikuks kivide lagunemise ja nende tükkide varisemise tõttu, mistõttu vajab see kiiresti varikatust. “Oleme saanud [Muinsuskaitselt] loa selles suunas tegutsema hakata. Alustamine vajab tegevuskava ja suurt tööd. Kogu projekti maksumust ei oska hetkel öelda,” ütles Raud.
Muinsuskaitseameti toetuste spetsialist Aime Lauk sõnas, et Jaani kirik, Pühade Aleksandrite kirik ning Jumalaema Uinumise katedraal esitasid taotlused nii 2020. kui 2021. aastal. Tema sõnul neid ei rahuldatud, sest toetusteks antavat raha on vähe: näiteks 2022. aasta pühakodade restaureerimise eelarves jätkus raha pingerea eesotsas oleva 12 taotluse täielikuks või osaliseks toetamiseks.
Muinsuskaitseameti andmetel oli 2021. aastal üle Eesti pühakodade restaureerimise taotlusi 75.
Kommentaarid