Selleks, et uudised jõuaksid inimesteni ka kriisiolukorras, on Eesti Rahvusringhäälingul tehtud kriisiplaan koostöös Eesti kaitseväega, Postimees on aga valmis loobuma paberlehest ja kolima raadiosse.
ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler sõnas, et raadio on meedium, mis peab töötama ka kõige keerulisemates olukordades. „Kui inimesel elektrit pole, siis tal on vähemalt auto, kust ta saab uudiseid kuulata,“ ütles ta.
Seetõttu on Kiisleri sõnul ERR-is kriisiplaanid olemas olnud juba aastaid. Muu hulgas on uudistemajja hangitud elektrigeneraatorid, mis toodavad voolu mitu päeva. „Näiteks kui Mustamäe piirkonnas läheb elekter ära, on Põhja-Eesti regionaalhaiglas generaatorid, mis vajadusel käivitatakse,“ sõnas ta. „Samasugused asjad on läbimõeldud ka uudistemajas.“
Pikemaajalisteks katkestusteks ja kriisideks on ERR-il tehtud varuplaan koostöös kaitseväega, millest Kiisler rohkem rääkida ei saanud.
Kiisler rääkis, et eraldi kokkulepe on tehtud ka päästeametiga. „Kuna Tallinna päästeameti peakontor asub 400 meetri kaugusel uudistemajast, oleme kokku leppinud, et kui neil elektrit pole, toob nende pressiesindaja hommikul uudised paberil valvelauda ja me loeme need raadios ette,“ rääkis Kiisler. „Peame olema valmis ka täielikuks väljalülitumiseks.“
Kiisler lisas, et ettevalmistusena sõjaolukorraks on ERR-is hiljaaegu katsetatud nii-öelda kohvreid, millega ajakirjanik saab minna raadioeetrisse sealt, kust parasjagu vaja on.
Ka Postimees grupi Tallinna meediamajas on generaatorid, mis toodavad elektrit mitu päeva, rääkis Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. „Postimees ei ole ainult toimetus, see on suur hoone, kus on ka raadio- ja telejaamad, mis kõik vajavad kõvasti elektrit,“ rääkis ta. „Oleme generaatoritega väga hästi varustatud, nii et võime pikka aega töötada ilma elektrita.“
Hõbemägi rääkis, et kriisi ajal keskendub Postimees vaid uudiste edastamisele ning seda mitte paberlehe, vaid sotsiaalmeedia, veebi ja raadio vahendusel. Ta selgitas, et isegi kui trükikoda töötab, pole paberlehe tegemine kiirelt muutuval ajal esmatähtis. Lisaks transpordib paberlehte trükikojast inimesteni seaduse järgi Omniva, mistõttu ei sõltu see Postimehest. „Kui postiautosid ei saa tankida või maanteed on kinni, siis ei jõua ka paberlehed trükikojast välja,“ lausus ta.
Kriisikolletest kirjutanud Thomson Reuters Foundationi ajakirjanik Lin Taylor sõnas Tartu Ülikoolis loengut pidades, et kohalike väljaannete valmisolek kriisiolukorras tegutsemiseks on väga oluline. Tema sõnul ei mõista välismaalased kohalikku ajalugu, mistõttu ei saa kajastada ka kriisi mõju riigile.
Kommentaarid