Tulemusstipendiumi suurus on olnud 100 eurot kuus juba kaheksa aastat, kuid riigil ei ole plaanis seda tõsta ka praeguse hinnatõusu juures.
Nädal aega tagasi lõppes sügissemestriks tulemusstipendiumide taotlemine selleks sügissemestriks. Kuigi tulemusstipendium on 2014. ehk loomise aastast alates samana püsinud, ei ole haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Aire Koigi sõnul riigil seda plaanis tõsta. „Üldiselt vajavad stipendiumide määrad tõepoolest ajakohastamist, mis omakorda eeldab kogu toetussüsteemi terviklikku ülevaatamist,” lausus ta. Koik lisas, et õppeaastas on tulemusstipendiumiks eraldatud 2,4 miljonit eurot ja toetust saab umbes 2600 tudengit.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekanaadi juhataja Janek Saluse ütles, et tulemusstipendiumi suurust võiks tõsta, eriti arvestades praegust inflatsiooni, kuid see pole tõenäoline, sest kõrgharidus on niigi alarahastatud. „Saja euro eest 2014. aastal võis päris palju asju saada, aga täna enam ei saa,” rääkis ta.
Siiski on tudengitel abi ka 100 eurost. Tartu Ülikoolis teisel kursusel eripedagoogikat õppiv Jasmin Saar ütles, et tulemusstipendium aitaks tal katta ühe kuu toidukulud. Sel õppeaastal on ta rahaliselt kindlustatud, sest pälvis 5000-dollarise ehk umbes 5100-eurose ühekordse stipendiumi Eesti Üliõpilaste Toetusfondilt USA-s, samuti aitavad teda vanemad. Sellegipoolest ei oleks tema sõnul tulemusstipendium maha visatud toetus eriti, kui muud rahalist tuge pole.
Stipendiumit peab oluliseks ka Tartu Ülikooli kolmanda kursuse arstitudeng Kevin Ibrus. Tema sai toetust esimese kursuse kevadel ja kasutas raha igapäevaste kulude katteks. Siis oli tema keskmine hinne 4,9, kuid aasta aega hiljem kandideerides ta enam valituks ei osutunud, sest keskmine hinne oli langenud 4,8 peale. Ibruse sõnul on stipendiumi lävend liiga kõrge. „Vajalik keskmine hinne võiks olla madalam, kuna ma pingutan ja suur osa hinnetest ütleb, et saan väga hästi õpitu selgeks, aga selle pingutuse eest ma tunnustatud ei saa,” ütles ta.
Ka eripedagoogikatudeng Saar tõdes, et latt on liiga kõrgel. Tema taotles toetust eelmise õppeaasta kevadeks keskmise hindega 4,83, kuid ei osutunud valituks. Nüüd loodab ta stipendiumit saada, sest ta keskmine hinne oli 5,0. Samas on Saare sõnul ka parima võimaliku hindega toetusest ilma jäädud, mistõttu kahtlevad kaastudengid üha rohkem, kas üldse toetusele kandideerida.
Janek Saluse sotsiaalteaduste dekanaadist selgitas, et keskmine hinne sõltub paljudest teguritest, näiteks sellest, kui palju on mõnel erialal lihtsamaid või arvestuslikke aineid, kus „arvestatud” annab hinde 5,0. Lisaks on Saluse sõnul madalaim keskmine hinne, millega saab tulemusstipendiumit, enamasti kevaditi kõrgem, sest sügissemestril ei saa esmakursuslased taotlust esitada.
Kommentaarid