Suve algusest kohustab riik 10 000 ajutist kaitset taotlenud ukrainlasel õppida selgeks algtasemel eesti keel, kuid ei võimalda lisakursusi neile, kes on A-1 tasemel keele omandanud ja tahavad keeleõpet jätkata.
Tartu piirkonnas koordineerib ajutise kaitse saanud põgenike keeleõpet keeltekool Folkuniversitetet, mille juhataja Aile Lehtse ütles, et paljud ukrainlased õpiksid hea meelega eesti keelt edasi, kuid riik pole selleks võimalust loonud ning ukrainlastele on oma raha eest keeltekoolis käimine liiga kulukas.
Lehtse sõnul eelistab enamik ajutise kaitse saanud põgenikest läbida kursust veebis, sest neil ei ole püsivat elupaika ja veebiõpet on võimalik jätkata ka teise Eesti linna kolides.
Lehtse rääkis, et kursusel on ukrainlastele abiks spetsiaalsed digimaterjalid, õpikud ja videoloengud. Keelt õpivad ukrainlased ilma vahekeeleta, mis tähendab, et tunnis ei räägita vene ega inglise keelt, vaid ainult eesti keelt. „Nad on sellesse [eesti] keelde suhteliselt ära uputatud,“ kirjeldas Lehtse.
Kevadel Kiievist Eestisse põgenenud kunstnik ja eripedagoog Hanna Davidova õpib Folkuniversitetetis eesti keelt A-1 tasemel. Davidova sõnutsi on ilma vahekeeleta õppimine tõhusaim viis ning tal on suur motivatsioon eesti keel ära õppida, sest tema peigmees on eestlane. Davidova jutu järgi tahab ta kindlasti eesti keele õpinguid jätkata ja saada keel nii selgeks, et ta saaks raamatuid lugeda.
Töötukassa suunab ukrainlased riigikeelt õppima Tartu Rahvaülikooli. Rahvaülikooli õppeosakonna juht Ingrid Leinus ütles, et nõudlus eesti keele kursuste järele on väga suur. Lisaks praegusele kahele keelegrupile lisandub esmaspäeval veel kaks 20-liikmelist algtaseme rühma. Nii õpib neljas grupis kokku 80 ukrainlast, kuid Leinuse sõnul on rahvaülikoolis õppivate ukrainlaste arv kindlasti suurem, sest ukrainlased õpivad eesti keelt koos eri rahvustest inimestega ka kooli teistes eesti keele rühmades.
Leinusel jagus ukrainlaste kohta vaid kiidusõnu. „Nad on nii aktiivsed ja õpihimulised, meil on väga motiveeritud grupid,“ ütles ta.
Ukrainlaste suurt eesti keele õppimise soovi on näha ka sotsiaalmeedias. Kui õendust õppiv ja kokana töötav Kelly Kurs otsis septembri keskel Facebooki grupist „Ukraina sõbrad Tartus“ ukrainlast, kellega vastastikku teineteisele oma emakeelt õpetada, kirjutas talle üle 70 inimese. Selline huvi oli Kursi sõnul ootamatu, mistõttu otsustas ta luua rühma, et kaks korda nädalas kohtuda ja vabas vormis suhelda Ülikooli tänaval asuvas Ukraina majas.
Praegu on grupp kokku saanud kahel korral ning Kursi sõnul on ukrainlaste tagasiside olnud väga toetav. Kurs ütles, et kõige raskem on see, et rühmas on keeletase väga erinev, sest liikmed on nii seitsmeaastased kui ka pensioniealised. Eile külastas grupp Eesti Rahva Muuseumit ning Kursi sõnutsi on ukrainlased avaldanud soovi matkata ja vaadata koos eesti filme.
Kommentaarid