Kolmandik Eesti üliõpilastest katkestab oma õpingud bakalaureuseastmes ning suur osa jätab haridustee pooleli viimasel kursusel.
Ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiva Arenguseire Keskuse eksperdi Uku Varblase sõnul on Eesti kõrgharidussüsteemi peamine probleem see, et tudengid jätavad lõputööd kaitsmata ning haridustee katkeb mõni kuu enne lõpuaktust. Katkestamise üks põhjus on tööleminek. Erialapraktikate käigus tehakse tudengitele tööpakkumisi, millest ütlevad ära vähesed. „Tudengitele tundub, et head palka on võimalik saada ka kõrghariduseta, mistõttu jäetakse kool pooleli,“ ütles Varblane.
Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve nõustus Varblasega ning kinnitas, et paljud katkestajad suunduvad praktikalt otse tööturule. 2020. aastal katkestas Eesti Maaülikoolis õpingud 400 õppurit, ent eelmisel aastal tõusis arv 470 tudengini. Aastate jooksul on kõige rohkem katkestamisi olnud keskkonna- ja majanduserialadel.
Järve sõnul katkestavad tudengid õpingud tihti pärast esimest ebaõnnestumist, mille taga võivad olla näiteks halvad hinded.. „Tänane haridussüsteem võimaldab üliõpilastel kergekäeliselt õpingutest loobuda ilma, et midagi juhtuks ning alustada uut eriala puhtalt lehelt,“ ütles ta.
2020.–2021. õppeaastal katkestas Tartu Ülikoolis oma õpingud iga kümnes tudeng. Kõige rohkem oli katkestajaid bakalaureuseõppe humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast ning matemaatika ja statistika erialal.
Siiski ei jää õpingud pooleli ainult tööturule suundumise tõttu. Tartu Ülikooli õppetöö andmeanalüüsi peaspetsialist Kersti Roosimäe ütles, et katkestamiste põhjuste hulka kuuluvad veel vale eriala valik ning probleemid töö- ja pereelu ühildamisega.
Kui teistes õppeasutustes katkestavad tudengid enamasti õpingud teisel või viimasel aastal, siis Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis jätavad tudengid õpingud pooleli pigem õpiraskuste tõttu ning seda juba esimesel kursusel. Aastal 2020 katkestas õpingud 130 õppurit ning aasta hiljem 157.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar lausus, et tavaliselt on peale esimest kursust näha, kas tudeng on akadeemiliselt võimekas, et õppetööd jätkata. “Kui tudengile valitud eriala ikkagi ei meeldi, siis me ei raiska tema aega ega riigi raha selleks, et ta avastaks eriala sobimatust alles kolmandal kursusel,“ ütles Viitkar.
Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane lisas, et üheks katkestamise põhjuseks on ka see, et tudengid muutuvad erialade suhtes järjest nõudlikumateks ning Eesti kõrgkoolid ei pruugi õppuritele pakkuda seda, mida nad ootavad. Tema sõnul võib juhtuda, et ühel hetkel otsustavad katkestajad õpingutega jätkata, kuid seda juba välismaa ülikoolides. „Välismaale minek pole iseenesest halb, aga kehv on see, kui inimene enam tagasi ei tule ning ei toeta Eesti arengut,“ sõnas Varblane.
Kommentaarid