Pooled Tartusse saabunud täiskasvanud sõjapõgenikest olid Ukrainas tippametnikud, ent eesti keele mitteoskamise ja sobivate töökohtade puuduse tõttu tuleb Eestis leppida lihttööga.
Töötukassa kommunikatsioonispetsialisti Annika Koppeli sõnul on enamik Tartusse jõudnud sõjapõgenikest kõrgharidusega naised, kes töötasid Ukrainas juristide ja inseneridena. Koppel lisas, et varasematest ametitest hoolimata on ukrainlased pidanud tööle minema nüüd hotellidesse, tehastesse ja toitlustusasutustesse.
Tartu kesklinnas asuv hotell Soho on maikuust alates võtnud tööle viis Ukraina sõjapõgenikku. Soho juht Airiin Ojala tõdes, et neilgi on ukrainlaste hulgas kõrgharidusega spetsialiste, kes teenivad raha toateenijate ja köögiabilistena. „Kuna inglise ja eesti keele oskus ukrainlastel puudub, saame pakkuda ainult neid ametikohti, kus ei ole vaja klientidega suhelda,“ ütles ta.
Soho läheduses asuvate hotellide Lydia ja Dorpati personalijuht Ireen Saealle lausus, et kahes hotellis töötab nõudepesijate ja toateenijatena kokku kaheksa ukrainlast. Kaks nendest töötasid enne sõja algust Ukrainas ehitus- ja raudteeinseneridena.
Ometi pole kõik sõjapõgenikud püsivalt hotellidesse tööle jäänud ning mõni tippspetsialist on Ukrainasse tagasi sõitnud. „Ehitusinsener läks meil mõni aeg tagasi kodumaale seetõttu, et ta sai oma ehitusbrigaadi ja läks Kiievi linna üles ehitama,“ ütles Saealle.
Selleks, et ukrainlasi uue elukorraldusega kohanemisel toetada, võtavad sõjapõgenikke Töötukassa Tartumaa osakonnas vastu viis karjäärinõustajat. Tänaseks on ootejärjekord vastuvõtule kolm nädalat ning karjäärinõustaja Jelena Heinloo sõnul tuleb huvilisi järjest juurde.
Heinloo lausus, et sõjapõgenikele teeb enim muret rahaline toimetulek. Ta tõi näite, et kui Ukrainas oli spetsialisti palk umbes 80 000 grivnat kuus, siis Eestis teeb see 2225 eurot. „Kui ukrainlastel on isegi mingeid sääste, siis Eestis sellest kauaks ei jätku,“ ütles Heinloo.
Ta lisas, et ukrainlased on küll tublid töötajad, ent elavad toimuvat raskelt üle. “Töövahetus on ukrainlastele ikka valus kukkumine, sest mõelge ise, te olete olnud oma riigis tippspetsialist, saanud korralikku palka ning ühel hetkel tuleb teises riigis nullist alustada ja hotellides voodipesu vahetada,“ sõnas Heinloo.
Kui selle aasta aprillis oli Tartu maakonnas 139 töötut ukrainlast, siis oktoobri alguseks kasvas arv 557 inimeseni, põhjuseks põgenikevoolu suurenemine. Töötukassa kommunikatsioonispetsialisti sõnul on ettevõte valmis, et töötute arv tõuseb veel. “Meie töö on kriisiolukorras kiiresti reageerida ning aidata kaasa sellele, et inimene leiaks talle sobiva ja väärtusliku töö,” ütles Koppel.
Kommentaarid