Kui kõik läheb plaanitult, siis kolme aasta pärast valmib Luunjas Põhjamaade esimene biotehnoloogiakeskus, kus hobuseid saab aretada katseklaasis.
Praegune embrüotehnoloogia Eestis näeb välja selline, et omanik toob mära ehk emase hobuse seemendusse, protseduuri läbiviijad seemendavad mära varem valmis kogutud täkuspermaga, munarakk viljastub ning viie kuni kuue päeva pärast saavad embrüoloogid valminud loote mära seest välja loputada. Seda meetodit saab rakendada ainult kevadest sügiseni, kui märadel on innaaeg ehk paaritumisaeg ning sellest taastub hobune kolm kuni neli nädalat.
Uudse tehnoloogia puhul, mida Eesti Maaülikooli teadlaste meeskond projekti HIVET (hobuse in vitro embrüote tootmine) raames katsetab, võtab viljastamisprotseduuri läbiviija nõrgas anesteesias olevalt märalt pika nõela ja vaakumpumbaga munasarjast munarakud ning laboris liidab embrüoloog katseklaasis munaraku ühe seemnerakuga ning seejärel paneb ta viljastunud munaraku seitsmeks kuni kaheksaks päevaks inkubaatorisse kultiveerima. Saadud embrüod embrüoloog kas külmutab või siirdab otse kandja-märale, kes 11 kuu pärast varsa sünnitab.
Projekti HIVET juht embrüoloog Elina Mark ütles, et uudsel tehnoloogial on mitmeid eeliseid, nagu see, et tipptasemel treeniva mära sportlikud tulemused ei kannata, sest mära saab juba teisel päeval peale protseduuri treeningutega jätkata. Lisaks saavad Marki sõnul embrüoloogid märadelt munarakke koguda terve aasta vältel, mitte ei pea ootama nende innaaega.
Veel tõi Mark välja, et hobuse omanikule on protseduur odavam, sest märalt saab selle tehnoloogiaga keskmiselt kaks embrüot, kuid on juhtumeid, kus valmib seitse embrüot. Nende embrüote seast saab klient valida endale sobiva soo ja tervislike omadustega loote.
Mark lausus, et praeguse meetodiga kulub ühe mära tiinestamiseks kaks kuni kolm spermakõrt. Tippspordi täkkude spermakõrre hind on 40 000 eurot, kuid uus tehnoloogia muudab embrüote tootmise odavamaks. „Ma saan seda ühte ülikallist spermakõrt kasutada kümme korda, lõikan sealt otsast väikese jupikese ära ja ma võin toota sadu embrüoid,“ kirjeldas Mark.
Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Riina Pill rääkis, et plaan hobustel kehaväliselt embrüoid toota on end väga hästi õigustanud ning embrüote müümine ja oksjonid on ratsamaailmas kuum teema. „Tulevik hakkab vaikselt kätte jõudma, varsti on hobused ka robotid,“ ütles Pill.
Takistussõitja ja ratsatreener Tiit Kivisilla sõnutsi on uue tehnoloogia kasutuselevõtt ainuõige areng Eestis. „Kui me ei taha maailmast maha jääda, siis peame otse loomulikult seda Eestis ka tegema hakkama,“ sõnas Kivisild.
Projekti raames valmib Luunjasse hobuse biotehnoloogia keskus, kus saab tulevikus uue meetodiga embrüoid toota. Praegu on Eestile lähim sellist teenust pakkuv asutus Someren veterinaarkeskus Hollandis.
Kommentaarid