Tartu lasteaedades Annike ja Mõmmik, kus käib enim ukraina lapsi, pole enam ühtki vaba kohta, kuid linnal puudub probleemile lahendus.
Enim käib Tartus elavaid Ukraina sõjapõgenikest lapsi kesklinna lähedal asuvas lasteaias Annike, kus 228 lapsest 65 on ukrainlased. Annikese lasteaia direktor Katrin Nurm ütles, et septembri alguses said neil kõik kohad täis. Siiski pöördub tema sõnul nende poole iga päev vähemalt üks ukrainlane sooviga oma laps lasteaeda panna.
Nurm on töötanud Annikese direktorina veidi üle aasta, kuid seda, et Tartu lasteaiad on puupüsti täis, pole ta varem näinud. „Mingi vaba koht on tavaliselt ikka, aga sellist olukorda, et meil on kohad täiesti täis ja ka järjekord, nii et ma ei saa inimest vastu võtta, pole viimase aasta jooksul olnud,” rääkis Nurm.
Ukraina laste arvult teine lasteaed Tartus on Annelinnas asuv Mõmmik, kus 220 lapsest 51 on sõjapõgenikud. Mõmmiku lasteaia õppealajuhataja Piret Nurmeotsa ütles, et terves lasteaias on paar vaba kohta, kuid need täituvad üldise järjekorra alusel, kus on kõikidest rahvustest lapsed. Tema sõnul pöördub nende poole nädalas üks kuni kaks Ukraina peret lootuses saada oma lapsele koht, kuid nemadki suunatakse üldjärjekorda.
Nurmeotsa ei pea kohtade nappust ja ootejärjekorda probleemseks, sest aeg-ajalt vabanevad ja täituvad lasteaias üksikud kohad, kuna Ukraina pered kolivad tihti. „Silma on hakanud see, et ukraina laste hulk Eesti rühmades on pisut suurenenud,” lausus ta. „Varem olid eesti ja vene lapsed kõrvuti koos, aga nüüd on ka ukraina lapsed, keda ei ole ainult üks, vaid on kaks või kolm.”
Nii Annikese kui ka Mõmmiku lasteaed lõi kevadel eraldi rühma ukrainlastele, mis töötab siiani. Mõlemas lasteaias on sellises rühmas umbes 20 põgenikku. Annikese lasteaed on peale selle suurendanud pea kõikides rühmades laste arvu kahe kuni nelja võrra, kuid Mõmmiku lasteaed pole seda teinud ega plaani ka teha, sest neil ei ole selleks töötajaid ega ruume.
Annikese lasteaia direktor Nurm nentis, et ukrainlaste rühm ei ole parim lahendus, kuid teisi rühmi nad ümber tegema ei hakka. „Nende laste, kes saabusid märtsis ja aprillis ning kelle me panime alguses tavarühmadesse, kohanemine oli tunduvalt kiirem kui nendel, kelle panime eraldi rühma,” lausus ta.
Tartu linna haridusosakonna analüütik Katrin Parv ütles, et kokku käib Tartu lasteaedades 182 Ukraina sõjapõgenikku. Lasteaiakohti jagatakse ootejärjekorra alusel, kus on nii ukrainlased kui ka teised Tartus elavad lapsed. Plaani, mida teha siis, kui põgenikke tuleb massiliselt juurde ja nõudlus lasteaiakohtade järele kasvab veelgi, linnavalitsusel Parve sõnul pole. „Selliseks suureks vastuvõtuks ei ole Tartu linn praegu valmis,” tõdes ta.
Parv rääkis, et kõige keerulisem on leida kohta alla kolmeaastastele – neile polegi praegu ühtki lasteaiakohta, kõigest üksikud kohad era- ja munitsipaallastehoidudes, mis maksavad sama palju. Linn aitab vajadusel sõjapõgenikel hoidude poole pöörduda. Suurematele lastele on Parve sõnul kohti nii lasteaedades kui ka hoidudes.
Kommentaarid