Kui veel selle aasta juunikuus tuli Lasteabi nõuandetelefonile 13 Ukraina-teemalist pöördumist, siis sügisega on arv kahekordistunud ning sagenenud on lähisuhtevägivald.
Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna nõunik Heli Suvi märkis, et Ukrainast pärit sõjapõgenike mured on muutunud aja jooksul järjest tõsisemaks ning nende lahendamine nõuab näiteks meie lasteabitelefoni nõustajatelt rohkem aega ja tähelepanu. „Kui märtsikuus pöörduti Lasteabi poole küsimusega, et mida teha lapse haigestumise korral, siis viimaste kuude jooksul on sõjapõgenike murede hulka jõudnud näiteks lähisuhtevägivald,“ lausus Suvi.
Ta lisas, et on tulnud ette juhtumeid, kus Ukrainast pärit laps on jäetud üksinda hotellituppa või vanemad on tarbinud alkoholi, ega suuda lapse eest enam hoolitseda .Suvi sõnul käitutakse sellistes olukordades nii nagu ka eesti lastega. Kui tegemist hädaohus oleva lapsega, siis pöördutakse politsei poole kui aga abivajava lapsega, antakse nõu ja aidatakse ning edastatakse info lastekaitsetöötajatele. Lasteabitelefoni nõustajad töötavad ööpäevaringselt.
Lisaks nõuandeliinidele, on Ukrainast pärit sõjapõgenikel võimalik abi saada mujaltki. Tartu Ülikoolis õppivad Ukraina tudengid saavad pöörduda ülikooli nõustamiskeskusesse.
Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse psühholoogi Sharipha Rzayeva sõnul toetavad Ukraina tudengeid neli psühholoogi, kes nõustavad vene või inglise keeles. Rzayeva abivajajate arvu avaldada ei saa, ent nõudlus psühholoogi järele on ka Ukraina tudengite seas suurenenud pärast sõja algust. Praegu on esimesed üksikud ajad saadaval novembri lõpus.
Rzayeva sõnul on Venemaa-Ukraina sõda tekitanud Ukrainast pärit tudengitele tugeva trauma. „Kui sõda algas, siis oli see šokk kõigi jaoks ning Ukraina tudengite seas oli tunda meeletut stressi, paanikat ning teadmatust, kuhu kõik viia võib,“ lausus Rzayeva. Tema sõnul võivad sõjatraumad viia apaatsuse, ärevushäirete ja depressioonini.
Sõjatraumade kohta on kirjutanud ka ettevõtte Thomson Reuters Foundation’i ajakirjanik ja toimetaja Lin Taylor, kes külastas 2016. aastal Jordaanias asuvat Ammani haiglat. Taylor kohtus haiglas lastega, kes olid pealt näinud pommide õhkamist ja saanud ise vigastada. Ajakirjaniku sõnul oli pommitamine jätnud jälje laste psüühikale. Ta lisas, et suur osa lastest olid muutunud emotsioonituteks ja hüperaktiivseteks.
Nendega, kes on sõda näinud ja kogenud, tuleb Rzayeva arvates suhelda ettevaatlikult ja rahulikult. „Inimlikult ja hoolivalt lähenemine näitab sõjapõgenikele, et eestlased hoolivad neist ning meie riigis on turvaline,“ ütles ta.
Kommentaarid