Hüljatud loomade päästjad peavad ülal pidama rohkem koduta jäetud neljajalgseid kui kunagi varem ja aitama rahapuuduses loomaomanikke, mistõttu kasvavad heategijate võlad, kuid samal ajal jäävad annetajate read üha tühjemaks.
„Inimesed ei suuda enam loomade eest maksta ja viskavad nad hoopis tänavale,“ rääkis üle Eesti tegutseva MTÜ Cats Help Tartu vabatahtlik Ariana Raja. „Kui eelmisel aastal oli meil hoiukodudes 300 päästetud kassi, siis nüüd on neid 540,“ ütles ta ja lisas, et see on MTÜ tegevusajal rekord.
Kuigi vabatahtlike eesmärk on hüljatud koduloomi päästa, aitavad nad ka loomaomanikke, kellel oma lemmikute ravimiseks raha pole, rääkis Raja. „See aasta on kõige hullem – meilt palutakse abi iga päev,“ ütles ta. „Vahel maksavad loomaomanikud laenatud summa tagasi, kuid viimasel ajal pole inimestel selleks võimalust ja paneme ise õla alla.“
Raja sõnul on mure ka vähenenud annetused. Ta tõi näite, et oktoobri alguses tegid vabatahtlikud Facebooki postituse, et paluda annetusi kassipoja operatsiooni jaoks. „Kui varem oleksime saanud 2000–3000 eurot, siis nüüd annetati napilt 500,“ ütles ta. Kuna looma operatsioon maksab umbes 3000 eurot, lisandub puudujääk võlale, tõdes Raja.
Seejuures on Raja sõnul MTÜ võlg võrreldes eelmise aastaga kasvanud 9000 euro võrra. „Oleme praegu 20 tuhat eurot võlgu, mis tähendab, et kliinikud hakkavad meie ees uksi sulgema,“ sõnas ta.
Suure tõenäosusega tuleb MTÜ-l veel sel aastal lõpetada uute kasside päästmine ja omanike abistamine, et ära maksta vähemalt pool võlast, lausus Raja. Ta lisas, et hoiukodudes olevate kasside eest hoolitsevad vabatahtlikud edasi.
MTÜ Tartu Kassikaitse asutajaliige Merle Aruoja lausus, et tänavu on päästetud kassid haigemad kui varem, mistõttu on ravi kulukam. „Ma ei tea, miks see nii võib olla,” sõnas ta. „Arved on suuremad just sellepärast, et loomi on rohkem ja nende ravi keerulisem.“ Seejuures kulus eelmise aasta septembris kasside ravimiseks 4100 eurot, tänavu 7520 eurot.
Tartu linna linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg sõnas, et suurem koduta loomade arv linnavalitsust ei hirmuta. „Meil on selleks varjupaik, mida me rahaliselt toetame,“ ütles ta. „Tegime 2020. aastal kohustuslikuks ka kasside kiibistamise, et kõik loomad oleks leitavad.“
Tartu koduta loomade varjupaika jäävad loomad aga aina pikemaks ajaks uue kodu ootele, rääkis varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal oli varjupaigas kaks sellist looma, kes kodu kauem kui aasta ootasid, tänavu on neid neli. „Loom on inimesele luksuskaup, aga meile tähendab see lisasööta ja -tööd,“ sõnas ta.
Lisaks on Roosaare sõnul mure see, et enam pole inimesi, kes loomadega tegeleksid. „Näiteks pole meil loomapüüdjat, mistõttu teen ise öiseid vahetusi,“ sõnas ta. „Me ei tea, kust leida inimesi, kes on nii nutuse raha eest nõus seda tööd tegema.“ Roosaar lisas, et varjupaiga töötajad saavad viimased neli aastat umbes 700 euro suurust netopalka.
Linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg ütles, et oktoobri keskpaiga seisuga arutab linnavalitsus varjupaiga töötajate palga tõstmist. „Proovime varjupaigale lisarahastust anda veel sel aastal, kuid kindlasti on see järgmise aasta eelarves,“ ütles ta. „Palgad tõusevad vähemalt neljandiku võrra ehk nii palju, et katta inflatsiooniga tekkinud vahe.“
Kommentaarid