Doonorloomade vähesuse ning ühtse verepanga puudumise tõttu kasutavad arstid loomade abistamiseks enda või loomaomanike tuttavate loomi ning sotsiaalmeedia abi.
Lemmikloomade vereülekannete vajadus on varieeruv. “Võib-olla on see seotud selle perioodiga, kui inimesed rohkem aktiivsemalt liiguvad ehk kevad–suvine periood, kus on traumajuhtumeid rohkem,” ütles Loomade Kiirabikliiniku peaarst Anu Poopuu. Lisanduvad veel kroonilised haiged, kes on muudel põhjustel vere hüübimise häirete või kehvveresusega.
Poopuu sõnul ei ole nende registris loomi piisavalt, kuna doonorlus toimub vabatahtlikkuse alusel. “Vahel oleme päris hädas, siis tulevad appi patsiendi tuttavate loomad,” ütles ta.
Eesti maaülikooli väikeloomakliinik alustas veredoonorite registri? loomist selle aasta alguses. Koerte registris on neil umbes 20 loomaomanikku, kellel on vajadusel mitu koera pakkuda, kasse on registris ligikaudu 12. “Praegu oleme olemasolevate doonoritega hakkama saanud, kuid alati võiks valim suurem olla,” ütles maaülikooli väikeloomakliiniku üldarst Paula Hiiemäe. Kui sobivat doonorit registris ei ole, on abi otsitud sotsiaalmeediast.
Tartu Väikeloomakliiniku juhataja Kadri Puusepp sõnas, et ühine andmebaas oleks väga vajalik, kuna praegu on igal kliinikul oma süsteem. “Meie kliinikus on väike doonorite andmebaas ja enamasti leiame sobiva doonori tutvusringkonnast või meie klientide seast,” ütles ta. Puusepp lisas, et tihti on doonoriteks ka nende isiklikud loomad. Kliinikus on doonoriteks umbes 10 kassi ja 10 koera.
Oluline on ka info, millal loom viimati doonor on olnud, vältimaks situatsiooni, kus loom annab doonorverd tihedamini kui lubatud. “Praegu see info puudub ja kõik põhineb omaniku ütlustel ja taustakontrollil, mis on lisa ajafaktor, kuid vereülekande puhul on tihti määravaks aeg,” lisas ta.
Eesti maaülikooli väikeloomakliiniku üldarsti Paula Hiiemäe sõnul võib üleriigilise registri puudumise põhjus olla alarahastus, tööjõu ning verepanga puudumine. “Kui humaanmeditsiinis tagab verepankade ja registrite rahastuse haigekassa, siis veterinaarmeditsiinis sellist võimalust kahjuks ei ole, seepärast teebki iga vereülekandeid teostav kliinik seda omade jõududega,” ütles ta.
Tartu Väikeloomakliinik leiab üldjuhul sobiva doonori, kuid testitud ja registreeritud doonoreid on rohkem vaja, kuna sõltuvalt looma eripärast ei pruugi iga doonor sobida.
Loomadel on erinevad veregrupid, mida tuleb iga doonori puhul testida. Koertel on üle 13 veregrupi, mille määramine käib DEA (koera punase verelible antigeen) süsteemi alusel. Kassidel on kolm veregruppi: A, B ja AB.
Vereülekandeid teeb Loomade Kiirabikliinik igal nädalal rohkem kui ühe, vahel kolm ööpäevas. Tartu Väikeloomakliinik teeb vereülekandeid paari kuu tagant.
Eesti maaülikooli kliinikus on sellel aastal tehtud kuus vereülekannet. Üldarst Paula Hiiemäe sõnul oleks vereülekande kandidaate kindlasti rohkem, kuid väga tihti ei saa protseduuri teha omanike rahapuuduse tõttu.
Vereülekande hind sõltub looma seisundist. Tartu Väikeloomakliinikus algavad hinnad alates 200 eurost, Loomade Kiirabikliinikus jääb hind enamasti vahemikku 500–700 eurot. Eesti maaülikooli kliinikus on ainult vereülekande maksumus 500–550 eurot, millele tuleb juurde arvestada veel vereproovid, ravimid ning abimaterjali kulu.
Kommentaarid