Koolidel on keeruline tulla toime probleemsete õpilastega, kuna koostöö Rajaleidja, kohaliku omavalitsuse ja politseiga ei vasta koolide vajadustele.
Peamised murekohad koolides on asjatundjate puudumine, raha vähesus ja koostöö vanematega. “Vanemad ei taha tunnistada, et lapsel on probleemid ja nende veenmine on ajamahukas,” ütles Sillaotsa kooli direktor Karin Kütt.
Kütt lisas, et õpilased, kes tunnis teisi segavad, viiakse eraldi arvutiklassi distantsõppele. ”Kui korra ära käib paar päeva, siis enam ei “hüppa” klassis,” ütles ta. Enamasti kannatavad tavaõpilased, kelle klassis on ohtlikult käituv laps. “Näiteks ühes klassis on 24 õpilast, kellest üks on autismispektri häirega, tunnis on ta küll tugiisikuga, kuid siiski ettearvamatu käitumisega,” ütles Kütt. Kui õpilane üldse ei allu, pöördutakse valla lastekaitse poole, kellega on koolil hea koostöö.
Puhja kooli direktori Päivi Märjamaa sõnul peaks kohaliku omavalitsuse tugi olema sisulisem. “Tundub, et kompetentsi on vähe, järjekindlat ning süsteemset tuge ei ole,” ütles ta.
Tartu valla lastekaitsespetsialisti Kalli Madissoni sõnul teeb Tartu vald koostööd perega ning suunab vajadusel psühholoogilise nõustaja või arsti poole, et selgitada välja lapse tervislik seisund. “Neid õpilasi ei ole palju, aga kellega on juba probleemid tekkinud, siis on väga raske seda mustrit muuta,” ütles Madisson.
Puhja kooli direktori sõnul ei aita ka Rajaleidja keskus alati lapse jaoks sobivat lahendust leida. “Peamiselt leiutavad koolid ise katsetades lahendusi, Rajaleidjat on vaja tõhustatud toe ja eriliste otsuste tegemiseks,” ütles Märjamaa.
Sillaotsa kooli direktori sõnul ei ole neil Rajaleidja keskusega hea koostöö. “Rajaleidja on ebaõnnestunud projekt, nad aitavad probleemi süvenemata vanemaid, kuid sisulist koostööd kooliga teha ei taha,” ütles Kütt. Ta lisas, et Rajaleidja spetsialistid ei ole tasemel. “Nemad teevad otsuseid laste kohta, mis õppekava ja tuge nad vajavad, arvestamata kooli võimalusi,” ütles direktor.
Sillaotsa kool on pöördunud õpilaste käitumise tõttu ka politsei poole. “Mõtet on pöörduda, kui politseinikust on asja, paljudest ei ole ja head lahkuvad kiiresti uutele ametitele, kuna saavad ametikõrgendust,” ütles Kütt. “Proovime ise koolis kohe kõik tekkivad probleemid kiiresti lahendada, et need ei jääks venima ega läheks meelest,” lisas ta.
Tartu linna piirkonnapolitseinik Veronika Kivilaid sõnas, et politseisse pöördumine on kooliti erinev. “See sõltub palju koolidest, mõni kool tahab ise probleeme lahendada, teised pigem kutsuvad politsei appi,” ütles ta. Peamised probleemid on seotud õpilaste omavahelise käitumisega, kus keegi on käitunud kellegagi halvasti või on raha jäetud tagastamata. Lisaks tekitab probleeme tunnirahu rikkumine.
Kivilaid sõnas, et esmalt vesteldakse õpilasega, kus kuulatakse ära, mis ning miks juhtus. “Vaatame asjad läbi, et kuidas saaks toimida, kui veel selline asi juhtub,” lisas Kivilaid.
Kuni 14-aastane laps on süüvõimetu, kuid alates 14-eluaastast tekib vastutusiga. Sõltuvalt rikkumisest on võimalik saata vastutuseas lapse materjalid kohtu alluvusse, kui eelnevalt rakendatud meetmeid ei ole täidetud. Harvem on saadetud laps kinnisesse lasteasutusse. Pigem kaasatakse lapsed tugivõrgustikku, kus on näiteks psühholoogiaterapeut, pereterapeut ning vaimse tervise õed. “Mõnikord aitab ka mentorlus, kus inimene ei pruugi ise olla terapeut, kuid ta on saanud lapsega väga hea kontakti,” ütles Tartu piirkonnapolitseinik Veronika Kivilaid.
Koolid ootavad probleemide lahendamiseks erikoolide tagasitoomist ja kaasava hariduse plaani muutmist. “Tugispetsialiste on ka vaja juurde koolitada ning tugiisikuid ei ole võimalik saada, kuna neil ei ole sotsiaalseid garantiisid nagu haigekassa ning lisaks on nende tasud väikesed,” ütles Sillaotsa kooli direktor Karin Kütt.
Kommentaarid