Eestisse tööle tulnud immigrandid võivad olenemata tehtavatest teavitustöödest ja kontrollidest sattuda tööalase ärakasutamise ohvriks, jäädes nii ilma enda teenitud rahast või tööandja lubatud elamispinnast.
Thomson Reuters Foundationi ajakirjanik Lin Taylor ütles Tartu Ülikoolis peetud loengus, et paljud sisserändajad langevad inimkaubanduse ja nüüdisaegse orjastamise ohvriteks, sest nad ei suuda alati stabiilset ja normaalset töökohta leida. Üks inimkaubanduse alaliik on tööalane ärakasutamine ehk üldjuhul ei maksta töötajale tehtud töö eest palka.
Sotsiaalkindlustusameti inimkaubandusohvrite teenuse juhi Sirle Blumbergi sõnul esineb tööalast ärakasutamist ehitusvaldkonnas, toitlustussektoris, eelkõige just rahvusköökides, samuti puhastusteenindusvaldkonnas ning ka hooajatööde puhul. Blumberg ütles, et hooajatöödel on keerulisem inimesi aidata, kuna töölised lähevad ilma abi otsimata kodumaale tagasi, arvates, et nad on lihtsalt petta saanud. „Need lood jäävad meile kahjuks märkamatuks, aga teadlikud sellest me oleme,“ lisas Blumberg.
Praegu keskendub Sotsiaalkindlustusamet Blumbergi sõnul sõjapõgenikega kokku puutuvate inimeste, näiteks vabatahtlike ja majutusasutuste informeerimisele. „Meie spetsialistidena, nõustajate või vabatahtlikena peame ise märkama neid olukordi ja teadma, kuhu pöörduda nende inimeste eest, sest ei saa ainult loota sellele, et sõjapõgenik või inimene, kes siia riiki tuleb, hakkab ise väljapääsu otsima,“ sõnas Blumberg.
Blumberg ütles, et nad on harinud ka ettevõtjaid ning teinud Youtube’i otseülekandeid Eestisse tulijate õigustest. Samuti on saadetud informatsiooni ka erinevatele saatkondadele, et nemad oskaksid vajadusel inimesi edasi suunata.
Blumbergi sõnul peavad nad ise rohkem inimesi üles leidma ja teavitustööd tegema, näiteks pisteliselt teateid välja andma, et teema meedias kajastuks. „Tavaliselt toimib meedia väga hästi. Kui mingi lugu ilmub, on näha, et meie juurde hakatakse järjest rohkem pöörduma, sest inimesed tunnevad neid lugusid endas või oma tuttavas ära,“ ütles Blumberg.
Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialisti Carolin Liis Tamme sõnul sarnaneb sisserändajate töötingimuste kontroll kohalike töötajate töötingimuste kontrollile. Tööinspektsioon nõuab vajalike töösuhet puudutavate dokumentide esitamist ning kontrollib üle füüsilise töökeskkonna. Võimalusel toimub kontrollkäik koostöös teiste järelevalveasutustega, näiteks võõrtöölise puhul koos Politsei- ja Piirivalveametiga.
Tamme sõnul jõuab informatsioon võimaliku tööalase ärakasutamise kohta Tööinspektsioonini läbi vihjete ja kaebuste, samuti ka Töövaidluskomisjoni otsuste ning teiste järelevalveasutuste tulemuste ja üldiste riskide hinnangu abil. Tamm ütles, et tööalase ärakasutamise kohta laekunud vihjed edastatakse koheselt ka teistele järelevalveasutustele, et kõik asutused oleksid ühes ja samas inforuumis.
Eelmisel aastal helistas inimkaubanduse nõuandeliinile 505 inimest, neist ligi 95% ehk umbes 480 inimest olid kolmanda riigi kodanikud. Blumberg Sotsiaalkindlustusametist sõnas, et sel aastal on klientide arv tõusnud. Septembrikuu seisuga on nõuandeliinile helistanud 437 inimest. Eelkõige helistati nõuandeliinile tööalase küsimuse või murega, näiteks olukorras, mil inimesele ei maksta palka. Blumberg lisas, et kõikide kõnede puhul ei ole tegu raske juhtumiga, kuid siiski on kõikidel helistajatel juba mingi probleem tekkinud. Politseisse on sel aastal pöördunud 37 inimest.
Kommentaarid