Pea pooled Tartu linnas haridust omandavad Ukraina sõjapõgenikud õpivad eesti keelt ja tutvuvad siinse kultuuriga huvitegevuse kaudu.
Oktoobri keskel õppis üldhariduskoolides umbes 500 Ukraina sõjapõgenikku. Neist umbes 150–200 last käivad regulaarselt mõnes ühingus või tegelevad kooli kõrvalt huvitegevusega. „See osakaal, kui palju ukrainlasi on kaasatud, ei ole selge,“ ütles Tartu linna huvihariduse ja -tegevuse valdkonna juht Mari-Ann Saluste ning lisas, et mitmed asutused ei kuulu omavalitsuse alla ning seetõttu ei ole nad kohustatud nendega andmeid jagama. Kevadel oli Ukraina noorte huvitegevuses osalemise protsentarv võrreldes praegusega ligi kaks korda suurem.
Kui kevadel olid Saluste sõnul ukrainlaste seas populaarsed alad näiteks jalgpall, ujumine ning ka sõudmine ja aerutamine, siis nüüd enam kindlat ala välja tuua ei saa. Saluste ütles, et põgenikud tegelevad praegu rohkem erinevate spordialadega, näiteks tantsu, võimlemise, ujumise ja kergejõustikuga, samuti osaletakse loodushuvihariduse tegevustes ning üldhariduskoolide pakutavates huviringides.
Praegu külastab Tartu noorsootöö keskust pidevalt umbes 30 Ukraina noort ning üldhariduskoolide huvitegevuses osaleb 54 sõjapõgenikku.
Tartu Aleksander Puškini kooli direktor Alina Braziulene ütles, et nende kooli Ukraina õpilased osalevad nii spordi- kui ka kunstiringides. Sel aastal on kooli huviringide hulka lisatud ka ukraina keel ning ukraina looming, kus Braziulene sõnul tutvustab üks ukrainlanna lastele üheskoos lauldes ja lugedes ukraina kultuuri. „Põhimõtteliselt on see [ukraina looming] mõeldud kõigile huvilistele, aga praegu on huviringiga liitunud vaid Ukraina lapsed,“ ütles Braziulene.
Tartu lastekunstikooli direktori Keret Altpere sõnul õpib praegu nende huvikoolis üks kolmanda kursuse Ukraina õpilane. Ta lisas, et üks laps on kohaootel esimesele kursusele ning silmapiiril on teinegi, keda soovivad õpingutesse kaasata. „Kõik, kes on soovi avaldanud ja kui meil vähegi võimalust on, võtame vastu ja leiame neile sobiva lahenduse,“ ütles Altpere.
Altpere sõnul jälgivad nad, et õpetaja, kelle rühma Ukraina õpilane satub, oskaks rääkida vene keelt või olenevalt lapse keeleoskusest ka inglise keelt. Ta lisas, et Ukraina laste puhul on näha motivatsiooni eesti keelt õppida. „Üks esimesele kursusele kohta ootav õpilane õpibki praegu individuaaltunnis õpetajaga koos eesti keelt,“ sõnas Altpere.
Saluste Tartu linnavalitsusest ütles, et kevadel loodi ukrainlastele eraldi tantsutrennid, kus treeninguid andsid ukrainlased. Sel õppeaastal eraldi tunde tema sõnul enam ei tehta. „Oleme olukorras, kus üritame ikka õpilasi lõimida ja see tähendab, et me proovime ikkagi tunde anda eesti keeles ja neid lõimida nii, et eestlased ja ukrainlased oleksid ühes tunnis,“ lisas ta.
Saluste sõnul plaanitakse ka tulevikus Ukraina noorte lõimumist jätkata, et nad valdaksid eesti keelt ja oleksid siinses keelekeskkonnas.
Kommentaarid