Erivajadustega inimestel on keerulisem leida tööd, kuna nad vajavad tihti töökoha kohandamist ja tööandjad pole selleks alati valmis.
MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koja töövõime hindamise ja puude tuvastamise valdkonna nõustaja Kristi Rekand ütles, et erivajadustega inimestel on tööd keerulisem leida kui erivajaduseta inimestel, seda eelkõige seetõttu, kuna nad vajavad enamjaolt mingisugust töökoha kohandamist, näiteks paindlikku tööaega. Samuti puudub Rekandi sõnul tööandjatel sageli vastutulekuvõimalus või soov selliseid kohandusi teha. Samas pakub Töötukassa tuge nendele ettevõtetele, kus töötavad erivajadustega inimesed.
Rekandi sõnul üldistust, et erivajadustega inimesed tahaksid töötada vaid n-ö lihtsatel töökohtadel, tuua ei saa. „Inimesed ikka tahavad rakendada oma erialaseid pädevusi ja teha seda, mis neid hingelt päriselt kutsub ja edasi viib,“ ütles ta. Näiteks tõi Rekand välja olukorra, kus inseneriharidusega inimene kaotab õnnetusjuhtumi tagajärjel ühest silmast nägemise, kuid soovib tekkinud piirangust ja erivajadusest hoolimata töötada samas valdkonnas siiski edasi.
Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel ütles, et Töötukassa toetab vähenenud töövõimega inimesi, pakkudes ettevõttele erinevaid teenuseid alates töövahendite hankimisest kuni kollektiivi nõustamiseni välja. Näiteks nõustatakse inimesi, kuidas tuleks käituda, kui meeskonnaga liitub kuulmislangusega inimene.
Eesti Töötukassa pakub eraldi töökoha kohandamise teenust. Koppel ütles, et selle teenuse abil pakutakse väga erilisi lahendusi, mis nõuavad ka suuremat ressurssi. Koppeli sõnul hüvitab Töötukassa peamiselt ettevõtte uste automaatikasüsteeme. Seda juhtudel, mil tööandja hakkab palkama või ettevõttes juba töötab vähenenud töövõimega inimene, eelkõige ratastoolis inimene. „Lisaks on töötukassa hüvitanud kaldteede, ukse lävepakukünniste ja ka invatõstukite soetamist ning mõnel korral on olnud vaja muuta ukseavasid laiemaks, et ratastoolis inimene saaks minna näiteks tualettruumi,“ lisas Koppel.
Tartus tegutsevas Velma mööbel OÜ-s töötab praegu üks erivajadusega inimene, kes ettevõtte tootmisjuhi Mati Klimovi sõnul saigi töökoha läbi Töötukassa pakutava teenuse, mis suunab erivajadustega inimesi tööle. „Töötukassa maksab pool tema [erivajadusega töötaja] palka kinni,“ lisas Klimov.
Tootmisjuht ütles, et nad on pidanud töökohta kohandama sobivaks. Näiteks on nad viinud töötajaid ümber ühe töökoha pealt teise peale, kuna neil tööl olev erivajadusega inimene ei saa igas töölõigus hakkama. Erivajadusega inimesega töötab koos samal liinil teine kindel isik, kellel on kogemust ning kes on läbinud ka vastavaid koolitusi, et osata temaga suhelda ja teda juhendada.
Liinil, kus erivajadustega töötaja töötab, on ühes otsas operaator, kes pinki opereerib ja selle detailmasinasse alla paneb ning teises otsas on erivajadusega töötaja, kes võtab pingi liini peal vastu ning paneb selle aluse peale. Klimov ütles, et pingi läbilaske võime oleks suurem kui mõlemas otsas töötaks pädev inimene. „Ütleme nii, et me tuleme toime, sest meil on kaks pinki ja kui üks ei tööta 100% võimsusega, siis meil ei ole sellest hullu. Nii et ta võibki töötada umbes 70% võimsusega,“ lisas Klimov.
Eestis on kokku 126 000 puudega inimest, määratud vähenenud töövõimega inimesi on kokku umbes 97 000. Vähenenud töövõimega inimeste alla kuuluvad nii osalise kui ka puuduva töövõimega inimesed. Osalise töövõimega inimesi on umbes 59 000. Praegu on registreeritud vähenenud töövõimega töötuid inimesi Eestis 9 654 ehk nad moodustavad kõikidest Eesti töötutest ligi 20%.
Kommentaarid