Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Emakeele seltsi koostöös valminud projektist “Teismeliste keel Eestis” selgus, et noorte emotsionaalset kõnekeelt iseloomustavad inglise keelest pärinevad intensiivistajad, aga ka laen- ja parasiitsõnad.
Projekti juht, Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessor ja eesti keele vanemteadur Virve-Anneli Vihman ütles, et teismeliste keele teevad emotsionaalseks just intensiivistajad ehk sõnad, mis võimendavad öeldud mõtet. Vihmani sõnul võib intensiivistajate kasutamine Eesti teismeliste kõnekeeles olla seotud nende hea inglise keele oskusega, mistõttu võtavadki noored kergesti ingliskeelsest kõneviisist eeskuju.
Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant ja projekti töörühma liige Mari-Liis Korkus ütles, et teismeliste keele emotsionaalsus avaldub ka ingliskeelsete väljendite kasutamises. Näiteks eelistavad Korkuse sõnul Eesti noored ropendades väljendada end just inglise keeles, mitte emakeeles.
Samuti leidis Korkus, et võõrkeelse sõnavara kasutamine erineb sooti ja teemati. Näiteks poisid kasutavad ingliskeelseid sõnu rohkem videomängude, tüdrukud aga vabast ajast rääkimise kontekstis.
Tartu Ülikooli eesti keele teadur ja projekti töörühma liige Maarja-Liisa Pilvik ütles, et teismeliste keelt muudab emotsionaalseks rohke parasiitsõnade kasutus. Pilviku sõnul kõlas uurimuses osalenud noorte vestlustes enim parasiitsõna “nagu”, mis moodustas suulisest kõnest 8% ehk umbes minutilise vestluse jooksul kordus sõna üksteist korda.
Projekti koordinaatori Aive Mandeli sõnul oli projekt “Teismeliste keel Eestis” esimene teaduspõhine uurimus Eesti noorte keelekasutuse kohta. Mandel ütles, et teadustöö oli vajalik eeskätt selleks, et saada tervikpilt, kuidas Eesti teismelised räägivad.
Mandel lisas, et projekti töörühmal on huvi noorukite keelekasutuse uurimist jätkata. “Teismeliste keele uurimine on tegelikult alles algusjärgus,” lausus Mandel. “Nüüd, kui esimesed andmed on kogutud, saab jätkata uute ja teistsuguste vaatenurga alt läbiviidavate uurimustega.”
Mandeli sõnul saab nüüd näiteks edasi uurida, kas Eesti noorte keelekasutus mõjutab eesti keelt ka laiemalt.
Kommentaarid