Naisallikate vähene kasutamine ajakirjanduses paneb peeglisse vaatama

Nii Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki kui ka soolise võrdõiguslikkusega tegeleva veebiajakirja Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusiku sõnul on naisallikate vähene kasutamine Eesti ajakirjanduses aastatega muutunud vähem märgatavaks, ent üldist tasakaalu nais- ja meesallikate kasutamise vahel siiski saavutatud pole.

“Ajakirjanduses ei kajastata piisavalt naishääli,” ütles ka Tartu Ülikoolis loengut pidanud Thomson Reuters Foundationi Londonis resideeruv ajakirjanik Lin Taylor.

Feministeeriumi toimetaja Kuusiku sõnul on naiste esindatus pehmetes uudistes, nagu meelelahutus, liiga suur. Seevastu on naised aga alaesindatud poliitika ning riigijuhtimise teemade kajastamises.

Ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul on oluline, et naisallikaid ei kasutataks ainuüksi sellistes uudistes, mille teemat seostatakse vaid naistega. Kuigi teatud teemade puhul, nagu energeetika, on toimetustel väga raske leida naisallikaid,” lisas Tammerk ning selgitas, et tihti naised ei soovi kommentaari anda.

Feministeeriumi toimetaja Kuusiku sõnul võib naisallikate vähese kaasatuse probleem olla selles, et ajakirjanikud pöörduvad juba varem tuttavate kontaktisikute poole ning ei mõtle soolisele tasakaalule. “Võib-olla mõeldakse oma kiires ajakirjandustöös vaid sellele, et see kommentaar lihtsalt kätte saada,” lausus Kuusik.

Tammerki sõnul on naisallikate kaasatus ka seetõttu väiksem, et nad keelduvad kommentaari andmast. “Nõndamoodi toimetajad ütlevad, et nende ponnistused ei kanna alati vilja, kui nad püüavad saada väitlussaadetesse naisesinejaid,” ütles Tammerk.

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik ütles, et tema kogemuse põhjal annavad naised hea meelega kommentaari, kui kontekst neile sobib ja nad saavad olla kindlad, et neid koheldakse hästi. “Nendel kurtvatel toimetajatel tasuks peeglisse vaadata, miks naistele nende pakutud formaat ei sobi,” lisas Viik.

Kuusiku sõnul on allikate mitmekesisus ajakirjanduses oluline õigluse saavutamiseks. “Kui ühiskonnas on sooline koosseis enam-vähem pooleks, siis on oluline, et kõik pooled oleksid ka ajakirjanduses võrdselt esindatud,” ütles Kuusik.

Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul on naisallikate kaasatus ajakirjanduses oluline ka laiema poliitilise esindatuse tagamiseks. Tammerk selgitas, et kui meeste ja naiste esindatus poliitilistel teemadel oleks võrdsem, siis oleks ka poliitilised otsused kaasavamad ning vaataksid ühiskonda terviklikumalt.

Olgugi et Aet Kuusiku sõnul on naisallikate kasutamine ajakirjanduses muutunud paremaks, ütles ta, et ajakirjandusväljaannete arvamusrubriigis on kommenteerijateks suures osas siiski mehed. “Olukord võiks loomulikult veelgi parem olla,” ütles Kuusik.

Kommentaarid