Terviseabivahendikeskused on hädas perearstidega, kes ei ole ka kümme kuud pärast seaduse jõustumist teadlikud neile antud volitustest väljastada digitaalseid retsepte abivahendite ostmiseks ning see tekitab abivahendikeskustele lisatööd.
Terviseabivahendikeskuse Salutaris omaniku Külli Kikkase sõnul peab ta vähemalt viis korda nädalas helistama oma kliendi perearstile ning selgitama uue seaduse korda, et tema kliendil oleks võimalik abivahendeid soetada 90%-liseriikliku soodustusega.
Eesti haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe sõnul saadeti seaduse muutudes kõikidele perearstidele meili teel teave, kuidas muutub nende senine töökorraldus. “Kõik, kes muudatuste kohta teavituse oleksid pidanud saama, selle ka tõenäoliselt said,” ütles Rajamäe ja lisas, et perearstidele tehakse ka infotunde, kus neid teavitatakse toimunud muudatustest.
“Ma ei tea, kas arstidel on nii palju tööd ja seetõttu ei jõua informatsioon nendeni,” ütles Salutarise omanik Kikkas, “aga vaid mõni üksik jõuab meie kauplusesse perearsti väljastatud digitaalse retseptiga, et abivahenditele soodustust saada.”
“Võib-olla on perearstide ja Eesti haigekassa vahelisel otsesel suhtlusel mingi tropp ees,” ütles Kikkas.
Ka Eesti haigekassa pressiesindaja Rajamäe ütles, et arstide töömaht on kriiside tõttu võrreldes paari aasta taguse ajaga suurenenud. “Me küll edastame kogu vajaliku informatsiooni perearstidele,” ütles Rajamäe, “aga käärid võivadki sisse tulla sellest, et perearstide töölaud on palju asju täis.”
“Haigekassa ei saa veenduda selles, et iga Eestis töötava perearstini see info jõuab,” lausus Rajamäe, “ja ta vastavalt sellele ka käitub.” Küll aga lisas Rajamäe, et kui seaduses on miski määratletud, siis selle järgi peaks ikkagi toimima.
Terviseabivahendikeskuse ITAK turundusjuht Gerli Selge ütles, et perearstid võivad olla uute muutuste valguses hoopis segaduses. “Oleme täheldanud, et perearstid ei tea täpselt, millisel juhul peab väljastama digiretsepti ning millisel juhul arstitõendi,” lausus Selge.
Näiteks tõi Selge välja, et uriinikogujate soetamiseks koos Eesti haigekassa rahastusega peab arst väljastama digiretsepti, aga uriinipidamatuse mähkmete soetamist rahastab Sotsiaalkindlustusamet arstitõendi alusel.
Rajamäe sõnul ei ole Eesti haigekassa töötajateni seni probleem jõudnud, ent lisas, et kindlasti uurib Eesti haigekassa probleemi ulatust ning vastavalt sellele käitutakse, kas selgitustööd on vaja teha üksikutele perearstidele või rohkematele.
Abivahendikeskuse omanik Kikkas lisas, et perearstid jäävad tihti enda arvamusele kindlaks, et nad ei ole volitatud riikliku soodustusega digitaalseid retsepte abivahenditele väljastama. “Me ei mõtle seadusi ise välja,” on Kikkas pidanud perearstidele selgitama.
Selle aasta 1. jaanuarist alates võivad ortooside, sh tallatugede ning uriini eritumist suunavate abivahendite ja uriinikogujate soetamiseks mõeldud digiretsepte diagnoosiga patsientidele välja kirjutada vaid arstid (pere- ja eriarstid).
Retsepti väljakirjutajate hulka vähendati, sest praeguse digitaalse meditsiiniseadme retsepti nimetus oli enne seda aastat abivahenditõend, mida oli võimalik väljastada ka näiteks füsioterapeutidel. Nüüdse digiretsepti väljastamiseks on vaja aga ligipääsu retseptikeskusele ning see on vaid arstidel.
Aasta alguses kehtima hakanud seaduse alusel on vastava diagnoosiga patsientidel võimalik saada Eesti haigekassalt rahastust, et soetada vajaminevaid abivahendeid. Näiteks on ühekordse libiaineta põiekateetri, mis aitab kaasa uriini äravoolule põiest, kui see muidu on takistatud, ja mida peab vahetama pärast igat urineerimist, piirhind umbes veerand eurot, millest patsient peab ise tasuma 10%.
Kommentaarid